kederkedersporS, RidVigTõsRisKJnSJnVil, ketrPöiLäKJn, kedrJaaPöiMuhKse, keterPäPõTrm/-tt-/ KodMMg, g -kedr|aPöiMuhHiLäPäPõSJn, -äMarKhnKodKJn, -eMihTõs, p `ketraKhkPöiMuhRidMärKseHanTõs(ketert) Khn/-ä/ TorKod/-ä/ KJnSJn; n, g kedraIisRJämAnsKhkLNgsporLäEdPäPõKIPõMMgPal, p kedraIisVän/`kedra/ JMdJJnPalPltPil, -tIisTrm; n, g kedreNoaRisAmbTürKad, all kedreleVän; n, g `ketr(a, -ä) HljRIdJõeKRak I.s 1. põlvekeder `põlvel ka `keträ (~ rattas), eks `kirves läind `siie `põlve ratta `õtsaLüg; siis löi letsiga omale pölve silma `sisse ning kedra äär oli ka `katkiKrj; Pölve ketr läks paigast äePöi; valus oop tuli just vastu põlve `ketraMär; pölve kedre pölve `otsesRis; lüend kiimiga pölve kedrasse, kohe kedra `lahtiKad; nuor obune `juoksis kedra `kat́ki, ila `juoksis `välja, jäi jalg `kangeksSim; Põlve õtsas see ümmargune luu, mis liigub nii kui ratas, seda nimetatakse põlve silm ehk kedra Trm || kodarluu – randme liiges käsi on kedrast `vällas (randmest paigast ära), [arst] `tahtis `lahti `väändaVän; kedrad on käel kah, igal `liikmel on kedrad, kus końdi ila vahel onPlt || fig`oia oma `ketrat, `üelda kui paha tehend `miski, sie on sie sama, et `oia oma nahkJõhVrdkederluu, kedra|kont, kedra|luu 2. ketas, ratas a. voki osa: rattake, mis vokinööri abil värtnat ringi veab; kedervarre ketas ketr on ka `kääve `pulgal; `ketra on vokkil `lühvi taga, `miska `värten `kinni `kieradaLüg; `ketra päält nüör lähäb ratta `pääleJõh; `Ketra oli `suonega rattas, üks vokkinüör `juoksis `ketra suont `müöda ja `tõmmas lühi `kierlema; Jalad `teisel nigu `ketrad allIisR; vogil on `ketra lühü `küllesVai; kui `ketra põle, siis poel tuleb pealt ääMuh; oki kedra, kus nöörid peal jooksevad, käib `rinkiLNg; teine kedra leigati pialt ära, siis pulk läbi ja kärnpia (vurr) vaĺmisSim; see oo kedra kus nöörid peal köivadKse; Pane `värken lühi raua otsa ja keera kedraga kinniHan; okil oo luhe ots keterTor; nüör käib kedre pialAmb; `värtnal on kedra, lühi otsas on ka kedra, puoli vokil on kedra kus nüör üle käibJJn; kedral on soon sees, kos nöör pial. teine nöör on `värtna pial, teine kedra pialTrm; keter käib vindigä lühi ravva piäle; kaks `keträ oo `vänträl, put́k oo vahe piäl `vänträ put́k; esimäne keter on ilma suaneta, tõene on lühi küĺjen, ümmärgune ja su̬u̬n sidenKod; okil on keder, teene pooli pialeSJnb. kangaspuude osa: niiepuude plokiratas kedrade pial on rihmad, mis oiavad `niisi `kinni. neĺla niiega `kangal on kummalgi pool kaks kedra. kahe niiega üks kedra JJn; kedradest sialt, nahk rihmad olid, `pańdi sinna, niite `otsaVMr; niie kedradVJg; vekesed kedrad on kua olemas, kelle pial need niie paelad käivad edasi tagasiSim; kedrade pial jooksevad `niide paneku nöörid. kedrad on `treitud, `traatidega sõlmatud pialiste `küĺgeTrm; meil olid [niite jaoks] kedrad, kaks kedra oli [kangaspuudel] Lai || `vaata mine villavabriku, vähä siäl `ketru one. üks one seep, tõesed one kedräd. kiäve võlli piäl on kua keter. ilma kedrätä ei sua, keter aab `nü̬ü̬ri ümmerKodc. ratas veskil, treipingil, vurril `veske piist `võlvi `keträ või `pilli `keträd [pilli all] Jõh; vurkanni kedreAmb; Tuleb uued plokid teha suurema kedradega, et need kedrad on selle toule veiksed; Tõmmati vurrid kõvast käima ja siis lasti vurrid käimise pealt kokku nii kui klõbises, vurri kedrad lendasidTrm II.afigrahutu, paigalpüsimatu (loomast) kedr loom‿o see, kes ep seisa vagusi mette; see `sõuke va kedr loom, võtaks vaad `ketra looma veel äeMuh