[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–32. vihik (a–piiastama)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 5 artiklit

keder keder spor S, Rid Vig Tõs Ris KJn SJn Vil, ketr Pöi KJn, kedr Jaa Pöi Muh Kse, keter PäPõ Trm/-tt-/ Kod MMg, g -kedr|a Pöi Muh Hi PäPõ SJn, Mar Khn Kod KJn, -e Mih Tõs, p `ketra Khk Pöi Muh Rid Mär Kse Han Tõs(ketert) Khn/-ä/ Tor Kod/-ä/ KJn SJn; n, g kedra IisR Jäm Ans Khk LNg spor LäEd PäPõ K IPõ MMg Pal, p kedra Iis Vän/`kedra/ JMd JJn Pal Plt Pil, -t Iis Trm; n, g kedre Noa Ris Amb Tür Kad, all kedrele Vän; n, g `ketr(a,) Hlj RId JõeK Rak
I. s
1. põlvekeder `põlvel ka `keträ (~ rattas), eks `kirves läind `siie `põlve ratta `õtsa Lüg; siis löi letsiga omale pölve silma `sisse ning kedra äär oli ka `katki Krj; Pölve ketr läks paigast äe Pöi; valus oop tuli just vastu põlve `ketra Mär; pölve kedre pölve `otses Ris; lüend kiimiga pölve kedrasse, kohe kedra `lahti Kad; nuor obune `juoksis kedra `kat́ki, ila `juoksis `välja, jäi jalg `kangeks Sim; Põlve õtsas see ümmargune luu, mis liigub nii kui ratas, seda nimetatakse põlve silm ehk kedra Trm || kodarluu – randme liiges käsi on kedrast `vällas (randmest paigast ära), [arst] `tahtis `lahti `väända Vän; kedrad on käel kah, igal `liikmel on kedrad, kus końdi ila vahel on Plt || fig `oia oma `ketrat, `üelda kui paha tehend `miski, sie on sie sama, et `oia oma nahk Jõh Vrd kederluu, kedra|kont, kedra|luu
2. ketas, ratas a.  voki osa: rattake, mis vokinööri abil värtnat ringi veab; kedervarre ketas ketr on ka `kääve `pulgal; `ketra on vokkil `lühvi taga, `miska `värten `kinni `kierada Lüg; `ketra päält nüör lähäb ratta `pääle Jõh; `Ketra oli `suonega rattas, üks vokkinüör `juoksis `ketra suont `müöda ja `tõmmas lühi `kierlema; Jalad `teisel nigu `ketrad all IisR; vogil on `ketra lühü `külles Vai; kui `ketra põle, siis poel tuleb pealt ää Muh; oki kedra, kus nöörid peal jooksevad, käib `rinki LNg; teine kedra leigati pialt ära, siis pulk läbi ja kärnpia (vurr) vaĺmis Sim; see oo kedra kus nöörid peal köivad Kse; Pane `värken lühi raua otsa ja keera kedraga kinni Han; okil oo luhe ots keter Tor; nüör käib kedre pial Amb; `värtnal on kedra, lühi otsas on ka kedra, puoli vokil on kedra kus nüör üle käib JJn; kedral on soon sees, kos nöör pial. teine nöör on `värtna pial, teine kedra pial Trm; keter käib vindigä lühi ravva piäle; kaks `keträ oo `vänträl, put́k oo vahe piäl `vänträ put́k; esimäne keter on ilma suaneta, tõene on lühi küĺjen, ümmärgune ja su̬u̬n siden Kod; okil on keder, teene pooli piale SJn b.  kangaspuude osa: niiepuude plokiratas kedrade pial on rihmad, mis oiavad `niisi `kinni. neĺla niiega `kangal on kummalgi pool kaks kedra. kahe niiega üks kedra JJn; kedradest sialt, nahk rihmad olid, `pańdi sinna, niite `otsa VMr; niie kedrad VJg; vekesed kedrad on kua olemas, kelle pial need niie paelad käivad edasi tagasi Sim; kedrade pial jooksevad `niide paneku nöörid. kedrad on `treitud, `traatidega sõlmatud pialiste `küĺge Trm; meil olid [niite jaoks] kedrad, kaks kedra oli [kangaspuudel] Lai || `vaata mine villavabriku, vähä siäl `ketru one. üks one seep, tõesed one kedräd. kiäve võlli piäl on kua keter. ilma kedrätä ei sua, keter aab `nü̬ü̬ri ümmer Kod c.  ratas veskil, treipingil, vurril `veske piist `võlvi `keträ või `pilli `keträd [pilli all] Jõh; vurkanni kedre Amb; Tuleb uued plokid teha suurema kedradega, et need kedrad on selle toule veiksed; Tõmmati vurrid kõvast käima ja siis lasti vurrid käimise pealt kokku nii kui klõbises, vurri kedrad lendasid Trm
II. a fig rahutu, paigalpüsimatu (loomast) kedr loom‿o see, kes ep seisa vagusi mette; see `sõuke va kedr loom, võtaks vaad `ketra looma veel äe Muh
kedo kedo edevast inimesest kedoperse `üeldässe inimess, nõnnagu kedo, `niiskene edev ja naarab, vana kedo Kod
kedru kedr|u Hls Krk Urv, -o Vas Se a.  paigalpüsimatu, hulkuja (inimesest või loomast) üit́s vana kedru küll, muutku `keträss ütest `tõisse, paigal ei kurda Krk; kiä võhlitsõss, tu̬u̬ om kedru Urvb.  käbe, virk, kärmas Õigõ kedru vanainemine om viil, ää kedru `käümä, kohe käst Urv; Oi mäände kedro poiskõnõ Vas c.  keelepeksja kedro käüse küllä piti, `kiili kand Se d. kergemeelne inimene ken ju̬u̬sk virtu `mu̬u̬du edeve ja lõkerteb, si̬i̬ ütelts kedru Hls Vrd kedrus2
kedsä n, g kedsä kera, pundar kui är rässädet om ja suandet [pärnakoored], sis aias käe pääl `ketsä, ike üits ärä ja tõine `pääle, viimatse ots pisteti vahele. `ketsä `aeti ni̬i̬ niine, õigati sis niine kedsä; villa kedsä; kui `villu `rohkep sis tettäs kedsä suurepe Hls Vrd kadsa1
kedõ kedõ kitse või sea meelitusnimiVas Vrd kide5

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur