kebja(s) n, g kebjaIisR(n -s) JämAns(n -s) KhkVllMuhEmmLäTorRis(g `kepja) HMdNisKosUrv; n, g kebjäKod, kebi g kebjaRei; u p `kepjaKhkRei 1. kerge a. kaalult kerge tal on kebjem koorm `ulkaRei; laps nii tilloke ja kebja LNg; täna nii kebjad kalakotid `teitelMar; koorem `oĺli kebjaTor; tegi omale ia kebja rihaNisb. kerge sammuga liikumisest On küll kebjas `astumaIisR; see loom oli naa ilusa kebja keimagaKse; `kepja käiguga, oli `kerge jalaga `käimaRis; vana inime kebja `käimaKosc. nõrk, nigel, kidur kebja obu; nii kebjad `peenised jaladAns; sihand kebja obu, see‿p suuda vädada; see riha on nii kebja, see leheb `katkiKhk; ta oli nihuke kebja, köhn inime `rohkemHMd; kõhna `üeldässe kebjä; kebjä `tervisKodd.figmitte päris täie aruga On `veidi kebja, aga `täitsa `tohmann ta ei oleIisR; kebja mehekene, kebja oĺl `kergegeneUrvVrdkebess, kebjuke, kebla, keblakas, keebu 2. ilus, kena, tore ilus kebja obu; kuradi kebja tüdrekKseVrdkepla