kida1 n, g kidaJõeKuuVNg, sporeP(ke-KäiPhlRid; kjõ-Khn) eL(ḱõ̭-Se), g kea, kiaSVigKirAudPärVilVas; kida g -me, -m(m)eRId(kidamVai) 1.a.keelekida; (inimese) keelepära laps kui `sündis, sis vahiti `kielekidand - - kas saab kielt suust `vällä ajadaLüg; keele kida alt `kinniJäm; kes seda juttu `rääkind on, selle keele kidade `sisse `peavad ussid sugimaKhk; See naha äär mis siis paistab kui sa keele suulage tõstad, on keele kidaPöi; keele kida `kinni, [laps] ei saa `rääkidaMar; lastõl lõegati kjõda - - et kiel `äśti `lahti lähäb ning `äśti `selgest `riäkmä akkabKhn; keele all on veiksed sooned, niid o keele kidadHää; Kui keele kida `paistema aas, siss oĺli kurk `aigeSaa; kellel kida kiäleõtsani, si̬i̬ ei sua ki̬i̬lt ammasse tagass `väĺja, tõesel one kida kiäle keskpaeganKod; mõnel olna keele all `väike kida vi̬i̬l, vai lõksRan; vanamu̬u̬ŕ lõigass kita keele altKrl; kida um mõ̭nõl `väikesel latsõl keele all, tu̬u̬ sa‿iʔ kõ̭nõlda ei ki̬i̬lt `vällä aiaʔRõu; kida keele all, piät ärʔ lõikammaPlv; kida anna‿i keelel ilosahe kõnõldaʔ; kida langakõsõ; kida tu lõigatass. mõ̭nõl om suurõst ka jäänüʔ, s‿tu ei saa `selgest kõ̭nõldaʔSeb.kurgunibu see on keele kida, mis `kurkus liigub; keele kida paistab kädeAns; keele kida on see mis keele taga on. keele kiad `aigedKhk; kurgo kea sees `aigeKäi 2.figkõnetakistus, -häire Ki̬i̬l on kidas (ei liigu normaalselt) Hää; Keel kidas vai kidakeelne on see, kes ei sua iast reakidaTrm; sa umma villänti ki̬i̬ĺt kõnõlat, tu̬u̬l om nigu putass manh, nigu kida om keele sisenHar; kida om keele all mõ̭nõl, tu̬u̬d üldäss kidaga ki̬i̬ĺSe 3.hobuse kabja sarvkiht, tohl, päkk ma leiga [rautamisel] se kia ää; kabja kiad `mulda täis Khk; Menel obusel oli kabjakida seike körge, see loom äi es vei paĺlaste jalgega, ilma raudeta poolist keijaKaa; kui ööne kabjaga obu oo, siis o vähe kida, `umpse kabjaga obusel o `rohkemJaa; nuga läks kabja kea `sissePöi; `Roudamise ajal peab ega korra kabja kida ka `leikama, muidu obusel on valus ja ta äi saa `äästi `astudaRei; `kapje kidad oo aiged; nael läks kabja kida `sisseMär; kui uost raudatakse siis lõegatakse kabja kida ääRis; obuse kabja kida (rautamisel) `värkimaTrmVrdkidaliha 4. a.kalalõpus(ed); lõpuseleht kurgukida, kala pöse`loudade allJäm; kala kia `teisses `ääres oleks nda‿t rönses, teine äär on `pehme, karune - - kui kala `ingab, siis ta ajab kiad laiale; `värske kalal on punased kiad, vana kalal on kollakad kiadKhk; kala kida, seiksed `karmed ja punased. kui `lõuad `kinni `vaotab, siis vaob kida ko `kinniPöi; kui kida punane, siis oo kala ea, kui `valgeks võtab, siis ta oo vanaMuh; rapid `vöödags `välja, kiad jεεvad `sisseKäi; kala kida, kala kurgu `juures seal, sandi maigu tegevad `sesse, kui alvast `pestud onMar; Kjõda seüä `ühti, aga mõnõd panad nad `suõla ikka. Mia rapi kiad ikka ääKhn; kala kead oo kala pea sees, `seoksed `narmalesed, lõpuste allAud; avil on suur kida sialt läbi saab `apnikut vie siestIis; kõvast lüöd, siis lüöd teravad arud [lutsule] kidadesse; kala kida on loualuie vahel. täma on `mitme lehega, kahel puolTrm; lõpussa kiadVil || figKjõda `valgõ (surnud); Siol lähäb kjõda juba `valgõks (hallinevast habemest) Khnb.kalarapped kala kidamed `kurgu all, `tõmmetasse `vällä ku kalu `ruogitasse; Kidamed sai `anda `kassileLüg; Kui kala `ruogid, siis on käed kidametega kuosIisR; kala sisimuksed on kidamedVai; vähematelkaladel kiad, tursal `eetaste sooledJäm; ons neid kala kidu kassil veel `süiaKhk; kui kalu kidutse, sis sooled ähk peed, mis ää vissetse, o kiadMus; silgu `röökmed ~ kidadHMd; võta kida (kurgualune väiksematel kaladel) `väljäKod || kalal on suus kidemed ~ kidasiVNg; kida oo kalal suus, lõuge vahel, nendega sööb, `lahti ei lase, nagu ogad suus, kahelpool suudTõs; kala ḱõ̭da (“keel“) Se || `luoma sisi`kunnad `öellä kidamedVaiVrdkide1, kidu1, kitt2, kiuksed 5.muid tähendusi a.õhuke kiht, kelme Piimal nii vähe koort, umbest kidakord päälKhk; Vana rookörre sehes oo kida lahtiKaa; kõege `rohkem `sarlaja `aiguse `juures. `kurku löövad sehuksed väär nahad, kis `inge `püidvad `kinni `panna. `tohter võtab arjaga `väĺla, arja `ümmer jäeb sehoke õhuke nahk, `öetasse kidaPJg || ? neitsinahk put́si kidaSeb. “sarvollus sõrme küüne ja liha vahel“ Sõrme kidaKul; sõrme küine kidaVigc.seene kida (eosleheke); võtad selle kida (jala) `enni takka ää, kui seened `keema panedMard.`pähkla kida (pähklikoore sisemine osa enne tuuma tekkimist) Mare.puu langetamisel tüüka külge jäänud läbisaagimata osa, kild üit́s kida jäi üless - - ku puud lõegatessHel; puukida ~ puu kiltVasf.väike loomasõrg – Har
kingking g kingaLK(-ä) I, g kiŋŋaS(vankia Käi, keaEmmRei, pl kiŋadPhl) RidVMrKadRakVJg, `kiŋŋaR(-ä, -eKuu, `kingaJõeKuuHlj); keng g `keŋŋaVNg/`kinga/ JõhVai, -ä LügVai, kengaVarMihAudHää, kengäJaaVarTõsKhnSaaHls; keńg g keńgäTõsKhnAudSaaTrvKrk, kengäMKrl; pl ḱengäʔLei 1. a.jalats (mis ei ulatu pahkluust kõrgemale) nää minu `kiŋŋad sii tie pial ies Jõe; mis sa neist `kiŋŋist `etsid Kuu; panen `paljad `keŋŋäd `jalga Lüg; `Tõistel `säärikud jalas - - tämä `palja `kingidega nagu ilparakas Jõh; miä punon `keŋŋä `nüöri Vai; mu taet `itles, ta olnd sia`nahksete `kingadega `leeris Jäm; nee on kövad kiŋŋad, nee `seisvad midu `aastad Khk; sul kabilas kiŋŋad `jalgas Mus; läkusi `kingi äs lubatetuba `tuua Krj; ae kead `jälga; kead, soad säi all; Poisid vurtsudast kingis-sukkis pau oukus Emm; mol sügavad kingad `jalgas, roe ei tule üle ääre mette Mar; ära pane `kingasid ilma `määrimata `seisma Mär; aga `kengu ikka siidist ei saa, need `peavad ikka nahast olema Mih; paŕknahast teeb lastele `saapu ja `kengu Tõs; `kengega ei saa `köidud, lossid on ka `rasked Aud; kes `kinga ot́sib, see talluka leiab (liiga nõudlikust inimesest) HMd; põle ma `ammugi `kingega käind Juu; jalad on nii `aiged, `kingi ei saa `ültse `otsa `panna Tür; nüüd `kantasse `kingi, ennemast õlid ikke `saapad Iis; parandan kingäd ärä, ike on minul jalavari Kod; proua `saatis kingissepa `juure `kingu `viia SJn; neli `neitsit kuseva üte keńgä kontsa `sissi = lehmalüpsmine Trv; mea taass `kengi `osta Krk; kinga ajamapruutpaarile pulmas raha korjama ruudi kiŋŋa ajamine Mus; kui ruudil tanu piha `pandi, siis `aeti ruudi `kinga ka Kär; kinga viskama vana-aastaõhtul ennustama `kinga `viskan üle õla, kus `puole keŋŋä nenä lähäb, säält kõsilane Lüg; sai `kingi visetud - - üle vassaku abu, kes sureb, selle kiŋŋa nina ukse poole Jäm; Kus uie `oasta `ööse vissati `kinga, et aru `soaja, kes `oasta sihes majast `välja lihab Pöi; king pigistabmidagi on viga Ega `tõine tia, kust `tõisel king pigistabLüg; Ise tiab kust king `piigistab IisRb.(eri liiki jalatseid) `saare `keŋŋäd `lesti pääl `õmmeldudLüg; Viru Nigulas `piavad `rahvass kõik `suome `kingi Jõh; `uuletime `keŋŋäd (meresaapad) Vai; nipp`korkes king; pitkad mustad sukad jalas ning `uurdega kiŋŋad; vanast olid keik iiu`ranti kiŋŋad Jäm; vanast olid täsa Mustjalgas raadiga kiŋŋad, üitti vaad tuleluki kiŋŋad, nüid tehasse nakkidega Mus; `jalgas olid lühikese `pεεltsetega suured `pustel kiŋŋad Kaa; kutsuti lakaga kiŋŋad ja lappidega kiŋŋad; lappidega kiŋŋad `ollid ennemini `kõrge kut madala korgiga Muh; `körge king poolsaabas – Rei; ma ei või kummi `kingasi `kanda, keib `jalge `peale Vig; Nied nakitõt `taldõga `suapa kengäd Khn; ja tossu king oli väga ia põllu tüö king, sellepärast et tema oli `kerge KuuK; vartega kingadsaapad – AmbKadni̬i̬d pualed `suapad on kua kingädKod; `räätsege keńgäl om räätsä `kańme küĺlen Krk; ĺouldavaʔ ḱengäʔ (uisud) Lei || fig `leeris keind, lapseking jalast, poisi king ~ tüdrugu king `jalga Jäm; Sa kisud ema kiŋŋadnii vara ää (noorena emaks saamisest) Rei; Ema nahka kingad (paljad jalad); Kingad kriiksuvad võlgu Amb; sel joba külmä kenga jalan (surnud) TrvVrdkingas1 2.pastel `keŋŋa `ormad ja `kõrvissedJõh; kingad ää kuind, aea kinga nina ülesse Mar; `kingi `tärkmäVig; `Vaśsika nahast kengäd pidavad vähä; Kui `lautõs käüd, siis kengäd tärgeteni pasatsõd Khn; vanaste `ööldi ikka kingad, nüid `ütleb mõni `paslad koa Kei; mõnikord `aetakse `kingelle nahk paelad taha; meestel `enne muud põld kui kingad ja searega `soapad, nüid on maśsid ja tinkad Juu; pargit`nahka kingad Tür; paalaga kingä kanna sidess `ańti kanale teri süädä Kod 3.hobuseraud Obusel pole kingi all Jäm; piab määrale `laskma uued kiŋŋad ala `lüiaKhk; kuus `naela oo `kingas Käi; paneme obusele kiŋŋad `jalga Rei; obosel `peavad koa kingad `jalges olema, kuda tema siis `paĺla jalu teenib Juu 4.(veskis) renn, mida mööda vili jookseb kolust kivide vahele `keŋŋäst `lassa kive `pääle `vilja Vai; vili `kaltaste kerstu `sisse, säält läheb `kinga ning siis kivide vaheleAns; Kiŋŋast pudises vili kivide vahele Kaa; Aŕkpill raputab `kinga, siis vili jooseb paramine kulise. Kiŋŋa änd on aŕkpilli `vastus Pöi; kengast jooseb vili kivi `alla Var; keńgäst lähväd teräd kivi `siĺmä Saa; king on allpidi kolu Ris; `veśki kinga kand on `niuke toru, sialt joosevad iibikesed `väĺlä Juu; Kingast tuli kua tellida, kas teri rohkem vai vähem `siĺma laske Trm; Kingä likats kingä all Kod 5.adratald – VNgIisR`atra `kenga on `miska [adraga] ühest kohast toi (teise) `menna VNg 6.ankruküüne puust kaitse keng `pantaks `ankru küine `alle, et küin laeva `küĺgi ära ei kriibusta; keng on rasvaga kokku `tehtud, siis tuleb `kergesti üles; puulaevadel on kõigel kengad Hää Vrdkäng