kavakkava|k g -kuHelRõnHar(g -gu) 1. kõrts tu̬ käü egä päiv kavakunHar 2. laadaputka vanast `olli `laade kavaku. sääl `olli all kõ̭ik `müvvä. kaits kolm kavakut `olli tettuRõn 3. vana lagunenud hoone si̬i̬ om ku kavak maha vajonu, kokku; lännu talu kavakuse `sisse `jutlust pidämeHel Vrdkabak