[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 6 artiklit

kauemini kaue|mini Khk Tõs Khn/kauõ-/ JMd KJn, -mine VJg Hel, -meni Juu, kauamini Kaa Käi kauem `veised äb vöi kauemini söömata `olla Khk; Ei olõks kauõmini `olla suan, `käüdi `kutsmõs Khn; nüid oled kauemini old kui sa lubasid Juu; sie käib kauemini kui teene JMd; vit́sik seesab kauemini `vasta KJn Vrd kauemi
kaugele `kaug|el(l)e RId eP(`koug-) Krk TLä Ote, -õl(l)õ Khn Nõo Võn Kam u Urv Krl Rõu Räp
1. ruumiliselt eemale, pika maa taha `aavli püss ei `juokse `ninda `kaugelle, vintpüss `juokseb `kaugelle ja `kruonu `püssid Lüg; teeb kui `kaugele see vihm ulatab Khk; ei poisikest tohi obusega nii `kaugele `väĺla `saata Mär; meil tiigi `eares vińnivad kiva `tiiki, `vińnisid kui `kaugelle soab Jür; jääl õli `kaugele ku̬u̬lta Kod; kida lõi rukki `lõikusega `liikmesse `siśse, akas rogisema, `kostis `suurde `kaugele Ksi; pikässiĺm `vaatep `kaugele Krk; üte versta sain `kaugele, siss `naksi ossele, jalg `olli joba `paistuma lännu Ran; mia `peĺgä noid mehitsit, nii et mia joose kas vai mittu `sammu `kaugele Puh; vanasõna `ütleb et, kukk ei sadana kannust `kaugele Nõo; tu̬u̬ om `kaugõllõ lännüʔ, tu̬u̬ ei˽kuulõ `õiõʔ, tu̬u̬d õi˽massa˽`hõikamine inäp˽`eieʔ Urv
2. pika ajavahemiku taha (minevikku või tulevikku), kaua raha ei `kestä `nõnda `kaugele Jõh; tänäkund kebäde oli illa see kaste maas, tänäkund lähäb see ruki (rukkilõikus) nii `kaugele Mar; see kohos tuurib küll `kaugele Mär; aga ma `ütsin, see tähendab sõda [kui palju virmalisi nähakse], saandki `kaugele, juulikuu oligid sõda `platsis Mih; ei see lähä enam `kaugele, see tuleb üsna ruttu kätte (sünnitus) Juu; kuiv keśt `kaugele, pitk kuiv ja põletas kõik ärä; pääv lähäb `kaugele, õlesi võenod joo väĺjän `õlla Kod; kui si̬i̬p om `väŕske, kui mõsed ei kestä tä `kuigi `kaugele, ta‿m pehme, siss nigu sulab Nõo
3. fig a. vähem seotuks, võõramaks mis teine ja kolmas põli sugulased, need jääväd `kaugele jo Mar b.  paremale järjele, kõrgemale tasemele nüid piilitakse juba ja kõik `tehtaks mis elu nõuab, kõik on asi nii `kaugele arenend Pöi; kadedusega ei saa `kaugele Ran c.  suurel määral, väga akkan `süöma ja sie `kasvap mu suus, sie [toit] oli nii `kaugelle mage Jõe; kõik [õunad] olid uśsitand nii `kaugele JJn
Vrd kauede, kauele, kaugale, kaugede, kaugel, kaugõhe, kauõ, kauõdahe, kavvetale, kavvõda, kavvõdahe, kavvõdalõ, kavvõhe, kavvõkõistõ, kavvõliistõ, kavvõndahe, kavvõtõhe
kauõmbadõ kauõ|mbadõ Har, -badõ Lei, kavvembade Puh, kavvõmbadõ Nõo Urv kaugemale a. (ruumiliselt) siss `aste kolm `sammu kavvembade Puh; siss teesit ärä, et nüid `pilkava, siss kaid kudass kavvõmbadõ said Nõo; aja nu̬u̬ eläje säält muidõ `rahva piirist kauõmbadõ; Pini `vaugõlõmine lät́s õks kauõmbadõ ja kauõmbadõ Har; t́eräʔ sattõ `kauõbadõ Leib. (ajaliselt) edasi nika lät́s aig kauõmbadõ, siss `naksi nu̬u̬ suurõ inimise kah [seenel käima] Har Vrd kaugõmbadõ, kauõmbahe
kave- kaue|, kauve|, kauõ|, kauvõ|
kavve- kaue|, kauve|, kauõ|, kauvõ|, kave|
kavvõ-kaue|, kauve|, kauõ|, kauvõ|, kave|, kavve|

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur