kaunis2kauni|s (-ou-, -ao-, -aa-) sporeP, -ssTrvKrkHelT(-ao-) PlvSe; `kaunisRKodKsiLaiPuh(-ss) advkaunikesti, üsna Tuul on mend `kaunis kovaksKuu; eks sääl ikke sügise on ikke kala ka vahel `oige `kaunis üvästVai; oli `kaunis `rohkesti inimesi kogu tulndKhk; see kounis ilus riieRei; Tänä kaonis iä jõlmKhn; täna kaanis kibe külm tuulKei; kaunis ea mekkJJn; sie kohe kaanis ilus kangasKoe; kaunis `kantur eit viel, ei sie nii pia sureKad; kaunis ilusad lilled onVJg; kaanis kena tõńeTrm; maśsin juakseb `kaunis kiirelt. võib javatata kuuskümmend `puuda tuńninKod; teil on kaunis suur ośsuKsi; kraavid on ikke `kaunis vanadLai; ta on ju kaanis lähedälKJn; temä oli seande kaonis ää inimeneTrv; nüid võip minnä `pähklit `otsme, `pähkle kaunis valmissKrk; aga siss olli si̬i̬ `aasta küll kauniss kena Hel; kauniss kõva kahu joba, mitu `kraati `külmä Ran; si̬i̬ om kaoniss tiht kangassPuh; minev`aasta `oĺli kauniss ää sükissOte || kaunis natuke (üsna palju) JJnVrdkaintse, kainus, kanis, kannis, kauni, kaunike(ne)2, kaunisti