[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

kaunike kauni|ke g -kse (taim) meil `metses on paelu kauniksi Hää

kaunike(ne)1 `kauni|ke(ne) R(excl Kuu Vai) Muh Juu Trm, -kõne Ran, -kõnõ Rõu; kauni|ke(ne) (-ao-, -aa-) g -kese Muh Mär Kse Tõs Tor Juu Kos KuuK Kad VJg Iis Kod Plt KJn M(excl Krk), -kõne San, -kõnõ Har Vas, g -kse Kse Hls dem < kaunis1
1. a, s a. kenake; üsna ilus; üsna hea mina olin ikke siis juo `niisukene `kaunikene, kas olin juo `viie teist `aastane VNg; nüüd on viel tie `kaunikene, kirs on `põhjas Lüg; ega ta alb mies ei õld - - parun õli ikke tol ajal `kaunikene Jõh; pea tehasse pilla palla, kaua tehasse kaunikene Muh; vihm on üle ja kaunike pää paistab Juu; `este ku kuum, one kaanikene, aga külmält o viha [põdrasambla tee] Kod; pea tett pilla-palla, kavva tett om kaunikene Trv; ää kaunikõne oleḱ om sul San; rügä om hõrrõ, veerest om kaunikõnõ Har; seo um õigõ˽`kaunikõnõ || üsna terve, kõbus isa on pia `õtsa `kõrras, mina õlen viel `kaunikene Jõh b.  (hellitusnimi) kallike, armas küll see ilus kaunike oo Kse; mu kaonike, kaĺlike naisuke Tor; oh sa mu kaunike kaĺlis; kaonikest last ojad süles ja laolad talle Kos; temä om miu kaunike Hls
2. a (laiendab nimisõna) küllalt suur `kompvekit, kohe `kaunikesed kottid jah VNg; `anneti raha, `kaunikene summ `anneti Lüg; `Kaunike `kitsipung `teine; `Kaunikese rukki`saagi `saime, saa `kurta kedagi IisR; neid oli sial kaunike ulk koos Mär; [härja]`vankrille `laut́i kaunikene `kuorem `piale KuuK; tuli teine, enesel kaunike pusa seljas; kaunikene siru oli linu täis, aga ei `kasvand Kad; kaunikene asi tubli, heal tasemel, heas vormis `Ennemb õli ikke `kaunike asi tõne, a nüüd on nagu krobi, süäb küll, aga `miski ei tehu; `Tütrikute `kõhta `üäldi, kes õlid ilusa `näuga, et `näulapp `kaunikene asi Jõh; Pidasin ikke seda ta `peibmest `kaunikesest `asjast, näh, mis `välja tuli; Obune `este oli ikke viel `kaunike asi, `tüöga jäi nisukesest luu`kondist et; Poiss `ostas ise omale `püksid, ole vigagi, `kaunikesed `asjad `teised IisR; mõnikõrd on ikke [tervis] kaanike(ne) asi Trm
Vrd kaunikane

kaunike(ne)2 `kaunike(ne) VNg Lüg IisR; kaunike Koe Kad, -ou- Han, -aa- Kod adv kaunikesti, võrdlemisi, üsna vanaema oli ka viel `kaunike nuor ja tugev VNg; `kaunike kõva tuul jua `mitmet `päivä Lüg; Kevade `tehti `mahla`kohvi, tuli `kaunikene magus IisR; kounike suur maja Han; kaunike suur [mäger], üks `puuda ta oli küll Kad; ma õlen ike kaanike terve juba Kod Vrd kannike, kaunikese