kaudekaudeHi(koude, kade, kode) Koe; kaodeNõo, `kaudõSe I.adv 1. mööda, möödas, üle (peatumata edasi liikumisest) ta läks siit kaude, läks moost kaude; esimese perest mine kaude ja `teise perese keera `sissePhl; oma mustaga läin kaude, `söitis kaude, `mööda `söitnPhl 2. kaudselt reagib kaude, mitte otsekoheKoe; ega ta‿i `ütle `sulle `õkva näkku, ta kõnelep kaodeNõo II.postp 1. teat koha kaudu, seda läbides Räpina `kaudõ `VõõpsohõSe 2. pidi, mööda, piki `ilma koude; inimeisi koude; kitsast rada kaude minemaRei Vrdkaudi, kaudu, kaute