kauda`kaudaKaaJaa, `koudaReiPhl, kaudaPhaVllJaaPöiPhlsporL(-ao-Var), koudaRei(-oo-) KseHanVar, kaadaKärKrjJaaPöiVarPäLoHää, kadaPöiHiRidKirPäLoHää I.adv 1. a. mööda, möödas, üle (peatumata edasi liikumisest) Ta läks most kauda, et vilkus agaPhl; siit läks küll [pilv] muidu kauda ilma vihmataKse; piäb olema läänetuul, et `siia `kalda aeab, a ku maealt tuul oo, viib kaoda (mereaju) Var; tä akkan `kartma ja läin kaada; aeg läks ruttu kaada; se asi oo minust jo kaada; tä kurdab oma ädä, ää kurda kedägi, küll lähäb kaada; kue sa `surnuaeast kaada lähäd Tõs; kauda minnesmuuseas, möödaminnes oma töö `tehti kauda `minnesJaa; kauda `minnes sa pead `söömaVllb. sihtmärgist mööda, kõrvale, viltu löi puust kauda; teisel [tünnil] on lauad küĺlelt kauda, see jooseb, teine laud körgem väĺlapoolt kut teineVll; tuul oo küll kauda, aga paat lähebRid; `süies lähäb lusikas suust kaada või `kõrva või; puid `lõhkudes läks kirves kaada jala `sisse või `kõrva maealeTõs 2. kaudu, läbi Siitkouda äi saa Rei II.postp 1. teat koha kaudu, sellest läbi või mööda Iiumaa kauda `saadi aru `saata Talina, aga Muhu kauda olid raadid `katki leigatudPha; [Ta] tuli `Tartust `Pärnu kauda kojuHan; läksin saana kadaAud; nõmme kauda on su kodu ligimal ku mere kaudaHää 2. pidi, mööda, piki (milleski või millelgi) valu kεib inimese kauda, `köhtus, `selgas, lihab kaila `sissePha; önnetus keib ikka inimeste kaada; kuutöbised, mul oli ka lapselt se moed, käind katuse arja kaudaVll; pruut́ kεis aga `peale küla `uksi kaadaJaa; äärepael oo võrgu otsa äärt kauda paelRid; mis maad kauda ronib, oo kärnkondLih; `Silda kauda oo tee pikem kui `metsa kaudaHan; salakoi ajab `nahka kada, ihu kestendab Mih; lastase `renni kaada vesi nõue `sisseTõs; ei läin ukse eest teed kada Aud; sipelgasi oo `metmed `sorti, maad kada `jooksvad; käi `arsta kada, `oota seal ja; `kaela kada `juused maas Aud; uesuga `aetass ju jääd kaudaHää III.preppidi, mööda, piki (milleski või millelgi) sured puu kulbid olid, köisid kauda küla kaua `aega veel - - pulma sööma jäosLih; muutku kauda `arstisi sai `jälle `köia; kui noorik mehele sai, käis kauda küla `villu `kerjamasKse; põldvään - - kasuvad kauda maad, õige pikad varredHan; kauda ihu jooseb vesi ja paneb engeldamaVar; peenikest lund vihestab kaada maad, suhen tagaTõs; `aigus köib kaada inimesi; `juuse tukad oo sool laiali kaada `kaelaTõs || vastas, ligi kauda `külge, `kõrvas [uss magajal] Pöi Vrdkaudu, kauta