[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–32. vihik (a–piiastama)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 3 artiklit

kauhaline kauhaline „abiline noodapüügil, kes võis tasuks püüda kahvaga nooda eest ja tiibadelt kalu“ kauhaliseʔ, kes `tahtsivaʔ kallo, lätsiväʔ kauhaga `püüdjide mano, kauhaga `riibvaʔ siibo päält Se
kaunaline kaunali|ne Koe VJg, -le|ne Plt, kaonale|ne Tor, kaanale|ne KJn, g -se kaunarikas; kauntega `mitme kaonalene vaŕs Tor; kaunaline erne, uba, kui paiĺu `kaunu on VJg; tänavu on erne mai·lma kaanalene KJn Vrd kaunakas, kaunane
kauõline kauõli|ne g -tse (-tsõ) Har; kavvõ|line Ote Plv Räp, g -lise Nõo(kavve-) Se, g -lisõ Krl, g -litse Vas, -linõ g -litsõ Se, -lõni Krl, ill -lõistõ Lut kauge, eemalasuv; kaugelt tulnu mulle `tuĺli kavveline küläline Nõo; üits kavvõline maakotuss Ote; nii omma˽kauõlitse sugulasõʔ; `väega kauõline maa, katõsa-ütesä `versta Har; kavvõlitsõ hõimlasõʔ; kavvõline hainamaa; ma sai kavvõlit́silõ mehile mano (sain kokku kaugelt meestega) Se; lätt `kavvõ, kavvõlõistõ `liina Lut || vana, ammu juhtunud kavvõline asi, tu̬u̬d olõ‿õi meelehkiʔ Se Vrd kavene, kavvõdanõ, kavvõlik

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur