Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 2 artiklit
katsik1 kat́sik Sim, katsik Muh, g -u a. saia tõstandik pärmiga me tieme kat́sikud nõnna: paneme vähä `piima, jahu kua sekka, köśti `juurde. segame segi ja paneme suoja koha `piale. selle sis segame `taina sekka, ku ta `äśti tõusnd on Sim b. külakost vastsündinu emale, katsekakk siis `viidi titele katsikud ~ katsekakku. tite `putru `viidi koa. esiti `viidi katsikud, pärast `viidi `putru Muh
katsik2 kat́sik g -u Mär Ha JMd Sim Lai,
kat́siku- Kul Han Jä Kad u Kod Lai,
-o- Kei;
katsik g -u Jõe VMr;
katsiku- u Mus,
Mar Vig Kir Juu Kos Jä Ann u Pst;
`katsik g -u Hlj VNg(-
gu-)
Lüg;
`katsiku- Kuu; all `katsikelle Kuu Lüg; ad kaatsikol LNg; all pl `kat́sikille Trm1. vastsündinut vaatamas käimine a. iseseisva sõnana (hrl väliskohakäänetes) siis oli tuld Aadu tädijullaga siis katsikelleputru`kaussijega Kuu;
no sie oli nüüd‿sis katsik juo, - -otrajahu kuokitehti ja VNg;
sel naisel on titt, tõisednaised lähvädkatsikelle, titte `katsuma Lüg;
naesed käivad tite kat́sikul Mär;
kat́sikul käiakse. vanaste keedeti tangu pudru, võid piale, keedeti mune, lõegati pooleks,pańdi pudru `piale Nis;
Naesed ikka käisid kat́sikol, mehel nisukse koha piale kolvandminna Kei;
läksid kat́sikule, eele olid kat́sikud Juu;
kasunaistel käivad tüdrukud kat́sikul, perenaised käivad koa - - siis ea `lambaõńn HJn;
kõige vanasti keedeti manna pudru vaĺmis. koogidtehti, pańdi pudrulepiale, pańdi võisilma, `mińdi kat́sikulle Ann;
kat́sikulle minema: vanast tehti odratangu pudru javiidi titepudru. viina and titeisa ise, titevarbaid Kad kat́sikille minema Trm;
kat́sikus `käima Lai b. (liitsõna esikomponendina) katsikupudru viiakse ku käiakse katsikul Kei;
kui kat́sikule läks, siis viis kat́siku kakku, ´enne oli tite kakk Juu;
kat́siku `kringel HJn Vrd kaejats,
katse32. katsikuline –
Lai Vrd katseline2