[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

katsik3 katsi|k (-t́-) g -ku Hls Puh Nõo Võn Rõu Vas Räp Se, g -gu Rõu Plv Vas Lut(-ga), pl -ku Saa M(-gu Krk) T(-ke TLä Ote, -kõ San) VId, -kuʔ San Krl(-kõʔ) Har Räp Lei(-š-), -guʔ (-gõʔ) Urv VId, -gaʔ Har Lut
1. hrl pl kaksik (laps või loom) Lepikul joba kolmass paaŕ katsikit Trv; temäl `süńdüsiv katsigu latse Krk; esä `olli ütsindä tü̬ü̬n, emä olli alati kotun, emäl olli katsike latse, kolme katsike Puh; tu̬u̬l emäl olliva kaits `kõrda katsike, ja nüid ma ku̬u̬li `undamiisi, et `tütrel ka ollu kaits tüḱki Nõo; kat́tsiku vaśka San; taal oĺliʔ kat́sigõ˽latsõʔ Urv; kat́sikiid küll um siihn olnuʔ, a koĺmikiid olõ õi˽kuulnuʔ Rõu; kat́sigõʔ, mis kat́s latsõkõist üte kõrragaʔ; näide hõimuh om olnuʔ kat́sikit Se; kat́siguʔ ummaʔ vuonaʔ Lut
2. a. paarislõngane või täispiine (kanga sukka panemise viis) (kohakäänetes) katsikin inäp lavatsõ `koetass Kan; panõʔ kat́sikõhõ ~ kat́sikihõ Plv b. kangaviga kat́siguʔ `kangal siseh; kat́siguʔ omma siseh `rõival Plv; kat́sik jo `kanga siseh. ku lõim är kakõss jäi kat́sik `sisse Räp; Kat́sik om kangakudamise viga. Muting om nitsest koh kat́s langa om kuuhh. Ko kat́sikät tahetass parandadaʔ, siss piät kangast nipallo tagase võtma kuast saanu muting om Se Vrd katske
Vrd kaksik, katsikese