katki`kat́kiLKI, `katkiRS(-eKäiPhl) KulVigKirVarTõsPJg(sag ühendverbi komponendina) 1.lõhki; tükkideks, puruks; lagunenud `ninda kõvad `õksad õlivad et [kirve] terä meni `katkiLüg; vörgud on nii `katki‿p‿saa änam püidaKhk; Koapsus kasude `mihklipäe `laupa `ööse veel nii pailu, et kasude viltse löŋŋa `katki (kui see ümber kapsapea on) Pöi; soovesi - - sööb jalad `katkiTõs; Igaühel suu `riśti nina all, kis `rääkida tahab, see räägib, mind si̬i̬ `kat́ki ei ti̬i̬Hää; koer`putke `tüikad söid jalad `kat́kiRis; sie on nõnna visa [puu], ei lähe `kat́ki kudagiAmb; passel `kat́ki, siis piab talluka `alla panemaKoe; `kiitsin teda kas kael `katkiTrm; obene rumaluisi vedäb ennäss `kat́ki; tee `kärpsesi̬i̬n `kat́ki, `kärpsed süäväd ja surevadKod || (osadeks jagamisest) Mis see poole tera asi on, `terve soak läheb `katkiPöi; siis minu emä võtnd nööri ja mõetnd rukkipõllu neĺjast `kat́kiPal 2.teostamata; pooleli juttu `katki jättämäKuu; tama jättigi sene nou `katkiVai; see asi jähi `nendel `katkiEmm; jät́tis tüö `kat́kiVJg; verest lõi `väĺla, jät́tis kauba `kat́kiSim 3.(atribuudina) katki tuhlidkartuliroog `katki `tuhli supp; keedame täna `katki `tuhlid Khk Vrdkakki, katik1, katikus, katsik(e), katsiki, katski1, katti