katkema`katke|maRSL/`katkõ-Khn/ K(`kat́ke-Kod), kakke|maHääSaaMMgÄksKJnKõpT, -meHls, kakkõ|maNõoSan/-me/ V(-mõKrl, -mmaHar); da-inf `katke|daKuuSLKTrm, kakke|daHääKJnPuh, -deHlsSan, kakkõ|daʔHarRõuSe, -deSan, kakedaT, kakõdaʔRõuVas; (ta) `katkebKuuSLKTrm, kakkebHääKJnHls, -pPuhNõo, kakkõssSanV, ipf (ta) kakõśsV 1.katki või puruks minema, rebenema; lagunema `juukse `karvgi ei õle `katkend, tämä ei õle midägisugust `kahju saandLüg; s‿`saagid `koorma `kinni, köis `katkes ee Khk; pea veresoon `katkes ääVll; obuste kabjad `katkesid ääMuh; see käib nagu va `katkend küla jüri, räbalas `riidesJuu; sääl on ka õle katuss aedal, on ära kakenuÄks; lõngad kakkevad `kangasKJn; kakenu `rõ̭õ̭vakse seĺlän; tuima sirbige saa kakanu kõŕs, üits om pikep, tõine lühepKrk; kakenu nigu vana kakeraatsRan; vanast ku ammass ärä kakenu, siss visatu ahju pääle ja üteldu: ritsik anna mulle raudammass, ma anna sulle luu`ambaNõo; `amba omma valugõ är kakõnuKrl; `uńdrek um alt ärʔ kakõnuʔ, narmõndas jobaPlv; `hiusõ ladõ̭v lätt `lahki, nakass hiuss kakkõma otsast; Rõiva säläh kuʔ kakenul kanal Se; perra kakkema painduma, järele andma või tulema ei saa kusta kükikile, ei saa üless enämb, ei kakke takast `perräRõn; ta näppäss egalt `kotsalt sääräst `tühjä-`tähjä, medä kätte saa, mia kätte kakkõss; mitte ei kakkõ rüüss `perräHar; tä‿ks tallõ `perrä kakõśs kui magase (naine andus kosilasele) Se || pooleli jääma, lõppema jutt `katkeb ääTõs, töö `katkes, tuli vaheaegKos; ots kakõśs `sisse (jutt lõppes) Plv 2. a. (hrl nud-part) end ära vaevama, üle pingutama, väsima ma ole nõnda väsinu ja kakenu, et ma änäp midägi ei jõvva tetä; kakket ärä selle suure tü̬ü̬ manu; ka sa nõnda nüid olet ärä kakenu, et sa mitte änäp ei lääKrkb. (pejhobusest) just kui vana `katkend hobune, `perse ei pia `kinniKuu; suur `raske künd, obune üsna katken eessMuh; katkend obune oo seest venindTor; kakõnuʔ hopõńVas; hopõń om ar kaksanu `hindä, om kubõhhist kakõnu, näläne, võta ai täüś `sü̬ü̬kiSe Vrdkatknema, katkuma2