kasvama`kasva|ma, -daR(-maieLüg) SMärLihK(kasamaMih, `kaspamaRis) Iis, `kasmaKulJuuKuuKPalÄksLaiI, `kasvmaKosLai, da-inf `kasvaJuuI, (ta) kasvabKhkKaaMuhL(kaspabVig, kasabMih) K(kasabSim) MOte, `kasvabRHiVMrKad; kasu|maSK(-o-) eL(kaso-Räp, kassu-Rõu, -meMSan, -mõKrlHar); da-inf -daSLVlPõ, -daʔUrv, `kasvaLNgKhnSaaTrvKrkTLäKamV(kassuʔ; `kasvuʔ, kasuʔSe), pr kasu-SL(-o-MarMärMih) TrmKõpV([ta] kaussRäp), kasva- LÄksVlPõT 1.kasvama ja arenema a.(taimedest) karuksed `kasvavad muda viesJõe; oras on kasumise järje pεεl, kasub lopsakaltJäm; `välja kasund (täiskasvanud) viliKhk; Üüges on peenike, kuivaga kasund Pöi; `Kassares `mände äi kasuPhl; tänivi oo kardolid alles poolel kasondKul; kasund jalastega regiVig; tamm tahab kõba kibise maa peal kasudaKir; vili kasvab enese `easte täis, ei jää kõluss metteLih; õõnad vägä pisiksed ja noored, tahvad veel `kasva Juu; `erne lõstud õlid õhuksed, pooleli kasmataTrm; ei lähä eenäle, eks näväd `u̬u̬ta eenä kaśmissKod; `kartulid kasvab tänävu ilm vähä `allaKJn; sibule kasvav puha pütsikuss; pedäje laasip ennäst `kasvanKrk; tinavu kasvava suure `naariPuh; su̬u̬ maal põld (põllukultuur) ei kasva Ote; põld inäp ei kasuʔ, maatüḱk jääss nii kehväss Rõu; kahru`samblõ mättäʔ, `kaussõʔ `väega suurõʔ; nisu pää tuĺl `väĺlä üte `ü̬ü̬gaʔ, ku hää kasumene oĺlRäp; olõ õi haina kasumiist õiʔ. `vihma vaja; vili kasuss vihmaga, a kaar kasuss `kastõgaʔ Se; rüäʔ liigahhusõʔ kasuma `kapsta`maaŕapävästLutb.(inimestest, loomadest) `poiga `kasva läbi `kirve`silma (kasvab kindlameelseks, tugevaks), `piiga läbi `lehmasitta (jääb nõrgemaks või rumalamaks) VNg; mina `kasvasin `suitsu tuas; `kasvab `riietest `vällä, `riided `jääväd pisikesestLüg; ma ole `puhta viletsuse sees üles `kasvandKaa; kus kohes sa oled kasond, kottis võiMar; ma anna soole kasokanika sis kaspad suuress Vig; see obune on nii õblul kast (kasvanud) Juu; ka sea olet kase juure all kasunu (öeld sellele, kes midagi ei tea) Krk; aganatse leeväga `kasviva ka inimese; temä `olli talu laits, `olli `uhke, mia (vaene pops) olli nõgeste sehen kasunuNõo; Lat́s ikkõn kasuss, vana ojatõn elässUrv; sai poig kasunuss (täiskasvanuks), sai naane `võõtussSe || omaseks saama, harjumuseks kujunema `este `kasvab `nõelast `vällä, peräst akkab ovost ka võttama. kie varastabLüg; kodu `kasvand söna (murdeomasest sõnast) Khk; see on tal `sisse kasund, `sisse arenendVll; tõsel jälle om tü̬ü̬tegemine nigu vere `sisse kasunu, tü̬ü̬ ei ole täl vastikRõn || läbi kasnd liha, teene kord on `taiga, teene kord pekkiLai 2.tekkima, kujunema, arenema miul `kasva kae `silma `pääleVai; `päikese `varjutus, ette `kasvas kõhe üks vari, `ninda et roheline õli kõikLüg; ei tiä, mis tä kasvab, `sooja või `vihma; taevas kasvab (tekib pilvi) Khn; kasus `seuke kasuja `rinde `pialeAud; pilv kasvab ülesse (tõuseb) Juu; Kasispa ja Mohni saar kasvavad ülesse (kangastuvad) jusku metsad; suola `tüikad `kasvavad käte `külge nagu `erne ivadKad; sinna akab `kasma liiglihaKsi; taast võid vehmapiĺv kassu˽külh Har; umbjäŕv koh kammar `pääle kasussRõu; omma imelikuʔ kiviʔ, olõ õi maa pääl kasunuʔSe 3.suuremaks muutuma, paisuma, paistetama; kogunema, lisanduma meri (~ vesi) `kasvabJõh; `kastmata kasub = tahm korstnas Emm; sii kasvab ju `juurõ merest - - `liikuvad suarõd ond Khn; küll varandus kasvabKoe; nuarel kuul tappa, siis liha `kasva, ku pane patta, puale `juure; sõńnik `kaśvi ette, ei `jõudnud ärä `laatadaKod; nüid akkass mul joba tagavara `jäämä, ette kasume; vihma u̬u̬ akkave kasumeKrk; kui [pesule] must `siśse kasunu, tahab `rohkemb tõlvatadaRan; ku sõrm `kaśvi vai jalg, sõ̭ss `pańti leevä tahast pääleʔUrv; iireʔ (kaelanäärmed) lööväʔ `väega kasumaKrl; mul nakass `kaala kasumadõ. kaal oĺl kõ̭iḱ kińni˽kasunuʔHar; `herne läävä kasuma käe päälSe; leib kasuss (kerkib, tõuseb) `vaaśnah ärʔLut || (kuu nähtava osa suurenemisest) nuor kuu `kasvab, vana kuu kahenebLüg; kuu kasvab kõhu täisKos || (kangaääre pikemaks venimisest) teine äär kasvab ette [kangal], käsi ies, siis saab teist äärt kasvatud järeleAmb || figpuru akkab suus kasuma, ei lähä `allaMär; ühe suutäie sain `alla, teist enamb, akkas `kasvamaKad 4.(millegi kasvamise või kogunemise tagajärjel) muutuma – (millegagi) kattuma või täituma einamad on `kasvand rapaguksJäm; Sügisene kare, see on `sitke kut ärja nahk, rohu juurdega läbi kasundPöi; laev on alt kasunu, piab tokki `tõmmama,`sõuksed pikad mere einad on ümmer rauadeHää; Maa oo maha jään ja `karge kasunHan; `piendrad on nii `rohtu `kasvandVMr; abemesse (~ `karvadesse) `kasvand (habetunud) Sim; kartulikoŕvid kaśvid ärä, nõnna `rasked ja mullaga koon; leevä`aśtja leevägä nõnna ärä kasnudKod; ärä kasunu maa, ohest ja kiket `parka täüsKrk; piip om kińni˽kasunu (umbes, pigitunud) Har; jo `samblõga ää˽kasunuʔ,jovanaLut || (kinni kasvama) ahju `saue siit `vötsid, augud kasuvad `kinniKaa; sii meri kasvab `umpsesLih; uav one `lahti, ei kasva `kińniKod; ia pikk järv, ta on `otsadest kasnu kah vähämalleÄks; laugat́s om `seante, päält o `kinni kasunu, kõiguss päältKrk; miul ei ole mitte ütte `nõstme aset näo pääl, mul `kasviva täisNõo 5.idanema, idu(sid) ajama `Tuhlid nõnda ää kasund, et pole `tuhli `maiku koa änamPöi; mis täis kasun linnas oo, sest soab ea õlle koaMuh; kardulid on reial ää `kasvandJMd; õdrad läksid aana pial `kasma, aana küĺg õli rohelineTrm; akid kasvavad äräKod; ni̬i̬ `si̬i̬mle ei kasva, ei tule ülessegi maast sugukiKrk; `keśkel mõni rüä vihk ollu kasumada, muedu kõik ärä kasunuvaNõo; kasunust viĺläst jahvõti jahu ja küdseti ahun taari karaśkHar; vili om ar˽kasunu unikoheSe 6.kasvatama see pöld äp kasugid öiged `vilja, kasub `umbest paljast `rohtuKhk; üks vesine maa, mis suurd pikka `tarna kasubEmm; ei sie mua kasva `vilja `põrmugi, aga `metsa, seda kasvab ta küll ja küllAmb; sie mua ei kasva kedagi, sie on kivi krõbestikVMrVrdkasvatama Vrdkasvima