kasvkasv g kasvuhvLK, TrmKrl, g `kasvuR(n `kasvu, -oVai); kasõv g kasvoPlvRäp, -õ̭vSe; n, g kasu, -ohvR, ePeL(-ss-Rõu), g kasvuEmmT, 1. a.kasv; kasvamine vähikäse, `suure, pikka `kasvugaKuu; vili `aljendab, tämä kasu aig ei õle viel täisLüg; Karva kasu aeg juba käe (suguküpseks saamisest); See on juba ea kasu, kui [viljast] kümme seemet soabPöi; ää kasvuga rugidEmm; odrakasu velets, ei saa lennasid tehäRid; `kindise kasoga lapsMar; ta oo `väetimasse jäend, ei ole jõund oma kasu täis kasudaMih; `rässis kased, põle neil `lahked kasu `ühtiTõs; kännaka kasuga meesNis; `näĺga ei old minu kasu `aegusPai; minu noore põlve kasus ei olnud `ühte `uńti kuultaÄks; täitsa kehakas inimene, täie kasvugaPlt; ta on kasule suur pikk meesPil; vili ei lää edesi, kuju ja küĺm võtap kasu `kinniKrk; Mi̬i̬nä om esä kasu (kasvult nagu isa); ega ta kasuld suur inimene ei ole, ta‿m serände vähädläneNõo; taa ei˽lähä edesi kasugaHar; lat́s ei kasuʔ, kasõv om `saisma jäänüʔ, väikene kui pät́tRäp; olõ õi suurt `kassu sii lat́sLut; kasul, -le hoogsalt kasvama; kasvamas, kasvades ku ta suve puale kasule lähäb, õdra õras one alate ilos; `kapsataemed kasvavad nõnnagu nõre, siis näd one kasul; õege ilosad linad kasule, ei tiä kuda ligo treheväbKod; tsirgasiʔ ummaʔ suurõʔ kasulõRõu; kasvu peal kasvamas, söödal see põle meie obune, ta on meil kasu peal, sööma pealJuu; kasvu taga ajama liiga kiiresti (ja lopsakalt) kasvama seisab lahja, aeab kasu taga [laps] Jäm; vaist aave varre paĺt kasu taga, ei kasvate kardult kedägiKrk; erne aa enambide kasu taga ää maa pääl. kasvab, aga ei kanna `villaOte || inimpõlv nelas kasu; ta am olnudõ või `ḱümmetadõ `kasvuLeib.kasu, tulu Mis om teil hobõsõst kasvo, ku esiʔ piät jalkse kõrval `kõńmaRäp; `laatu käve, sai `kasvuSe || laenuprotsendid üks läks ikke `kasvusid [magasiaidale] Lüg 2.(aasta)võsu, võrse, pealsed sibula `kasvudKuu; `õunapu ajab `juurest `uuved `kasvud ülessLüg; `männi `kasvosi `keidedä ja `juua, ken on `tiiskuksesVai; männi kasudest `tehti pattiJäm; murulaugu kasusi saab sui supi `peäle `pandudVig; `ańdsin `talle vuksi kasuVJg; lepä pargige pargiti `villu, koore ja noore kasuse om õige `kange `paŕkmeKrk; üits `aasta lei rahe kesvä ja lina ärä, ai juurest `vastse kasu, ai vi̬i̬l pää `otsaRan; si̬i̬ `uibu om kasust kasunu Nõo; paio kasvast tetäss kardole `koŕveRäp; ku pu˽kasuʔ `tõmbasõ `krõńksi `alla, sis saa `halla, `külmä keväjältSeVrdkasvand || idu, jalg – HääMNõo`lämmega tuleve kardula kasuse, ni̬i̬ murdass ärä; linnastel jala perän joba, joba kasu vällän joKrk || seemnetaim kabusta, `kaalika `kasvudKuu; keväde pandasse `kapsa juurikud `kasma ja kualike kasvud. siält suab `si̬i̬mnidKod; kaali kasud, et varakult maha saavad, et seeme ära `vaĺmibPlt || kasudenneaegsed eluvõimetud lapsed – Phl || puu kasodaastarõngad – Vig 3.kasvaja, käsn – LügMusMuhRidLihKsejänekakk oo üks kasu, mis puu `külge kasvabMus; mõnel kasuvad `kurku `seuksed kasudMuh; lemmerga kasu (paju käsn) KrkVrdkasvaja, kasvand 4.esimene leiva küljest lõigatud tükk – VänPalPltSJnleiva kasu - - tuleb noore loomale anda, et siis kasubVän; kolme leeva pealt lõigatasse levakasu ja `antasse `lähkri põhja pealt lehmale, kes ää `viskamas, siis ei `viśka ääPlt