[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

kasv kasv g kasvu hv L K, Trm Krl, g `kasvu R(n `kasvu, -o Vai); kasõv g kasvo Plv Räp, -õ̭v Se; n, g kasu, -o hv R, eP eL(-ss- Rõu), g kasvu Emm T,
1. a. kasv; kasvamine vähikäse, `suure, pikka `kasvuga Kuu; vili `aljendab, tämä kasu aig ei õle viel täis Lüg; Karva kasu aeg juba käe (suguküpseks saamisest); See on juba ea kasu, kui [viljast] kümme seemet soab Pöi; ää kasvuga rugid Emm; odrakasu velets, ei saa lennasid tehä Rid; `kindise kasoga laps Mar; ta oo `väetimasse jäend, ei ole jõund oma kasu täis kasuda Mih; `rässis kased, põle neil `lahked kasu `ühti Tõs; kännaka kasuga mees Nis; `näĺga ei old minu kasu `aegus Pai; minu noore põlve kasus ei olnud `ühte `uńti kuulta Äks; täitsa kehakas inimene, täie kasvuga Plt; ta on kasule suur pikk mees Pil; vili ei lää edesi, kuju ja küĺm võtap kasu `kinni Krk; Mi̬i̬nä om esä kasu (kasvult nagu isa); ega ta kasuld suur inimene ei ole, ta‿m serände vähädläne Nõo; taa ei˽lähä edesi kasuga Har; lat́s ei kasuʔ, kasõv om `saisma jäänüʔ, väikene kui pät́t Räp; olõ õi suurt `kassu sii lat́s Lut; kasul, -le hoogsalt kasvama; kasvamas, kasvades ku ta suve puale kasule lähäb, õdra õras one alate ilos; `kapsataemed kasvavad nõnnagu nõre, siis näd one kasul; õege ilosad linad kasule, ei tiä kuda ligo treheväb Kod; tsirgasiʔ ummaʔ suurõʔ kasulõ Rõu; kasvu peal kasvamas, söödal see põle meie obune, ta on meil kasu peal, sööma peal Juu; kasvu taga ajama liiga kiiresti (ja lopsakalt) kasvama seisab lahja, aeab kasu taga [laps] Jäm; vaist aave varre paĺt kasu taga, ei kasvate kardult kedägi Krk; erne aa enambide kasu taga ää maa pääl. kasvab, aga ei kanna `villa Ote || inimpõlv nelas kasu; ta am olnudõ või `ḱümmetadõ `kasvu Leib. kasu, tulu Mis om teil hobõsõst kasvo, ku esiʔ piät jalkse kõrval `kõńma Räp; `laatu käve, sai `kasvu Se || laenuprotsendid üks läks ikke `kasvusid [magasiaidale] Lüg
2. (aasta)võsu, võrse, pealsed sibula `kasvud Kuu; `õunapu ajab `juurest `uuved `kasvud üless Lüg; `männi `kasvosi `keidedä ja `juua, ken on `tiiskukses Vai; männi kasudest `tehti patti Jäm; murulaugu kasusi saab sui supi `peäle `pandud Vig; `ańdsin `talle vuksi kasu VJg; lepä pargige pargiti `villu, koore ja noore kasuse om õige `kange `paŕkme Krk; üits `aasta lei rahe kesvä ja lina ärä, ai juurest `vastse kasu, ai vi̬i̬l pää `otsa Ran; si̬i̬ `uibu om kasust kasunu Nõo; paio kasvast tetäss kardole `koŕve Räp; ku pu˽kasuʔ `tõmbasõ `krõńksi `alla, sis saa `halla, `külmä keväjält Se Vrd kasvand || idu, jalg – Hää M Nõo `lämmega tuleve kardula kasuse, ni̬i̬ murdass ärä; linnastel jala perän joba, joba kasu vällän jo Krk || seemnetaim kabusta, `kaalika `kasvud Kuu; keväde pandasse `kapsa juurikud `kasma ja kualike kasvud. siält suab `si̬i̬mnid Kod; kaali kasud, et varakult maha saavad, et seeme ära `vaĺmib Plt || kasud enneaegsed eluvõimetud lapsedPhl || puu kasod aastarõngadVig
3. kasvaja, käsnLüg Mus Muh Rid Lih Kse jänekakk oo üks kasu, mis puu `külge kasvab Mus; mõnel kasuvad `kurku `seuksed kasud Muh; lemmerga kasu (paju käsn) Krk Vrd kasvaja, kasvand
4. esimene leiva küljest lõigatud tükkVän Pal Plt SJn leiva kasu - - tuleb noore loomale anda, et siis kasub Vän; kolme leeva pealt lõigatasse levakasu ja `antasse `lähkri põhja pealt lehmale, kes ää `viskamas, siis ei `viśka ää Plt

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur