[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–33. vihik (a–podina)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

kasukas kasu|kas g -ka R eP(-ss- Mih Khn, -o- Mar Ris, kas[s]u|gas g -ga Khk) San; n, g kasu|ka Vai(g -ga); kasu|k g -ka Kod Pal KJn Trv Hls Ote San, -ga Kuu SaLä Emm Rei Saa Har Rõu(-ss-, g -gõ) Vas Se Lei, g `kaska Nõo Võn Ote Rõu Vas; kask g `kaska Kod Hel T(kassuk Puh) V, g kasuga Se; kasu|k g -ku Saa Hls Krk, g -gu Jäm Mus Krk, g `kasku Krl Har
1. a. karusnahkne (hrl lambanahkne) või karusnahkvoodriga palitu küll sie kasuka `turki one `kardulid noppind (määrdunud) VNg; suur (~ pikk) kasukas, pikk, `alle `puole `põlvi Jõh; olid sedised pitkad naiste kasugad, punane pael öö kohal, kolm `sörme lai, ees punased lapid, punane riie `pandud `pεεle; `valgest `lamba nahast `tehti kasuk Jäm; aja kasuk üle Khk; nüid o kasukas `kinniste `rintega, enne `ollid `lahtiste `rintega, puŕs`laìp `olli rinna ees ja kiri rae `olli. pärast `ollid kasukad üö kohjast tiheli kurrutet, nee `ollid uiemad; kasukas rihmutati kahede `rihmdega ää; seare marjast saadik `ollid ikka kasukad; kasukas `aeti `alla, vammus `peale Muh; suur kasuk (pikk-kasukas; naiste pikk-kasukas oli alt lai, keskelt keha järele lõigatud, õmbluste vahel piha ümber olid punased või sinised naharibad, terad ilustuseks, meeste pikk-kasukad olid sirge palitutaolise lõikega); vähike kasuk (poolpikk töökasukas) Emm; vanaste `tehti pruudile `lambanahast kasukas, liignahast kirjad `aeti `piäle Tõs; löhike kasukas on `põlvedest soadik; pikk kasukas on `piene searest soadik Hag; [eks] kasuka rätsepid ole küll, kes kasukaid `õmlevad Juu; palitu kasukas ~ suur kasukas, suur puolest säärest saadik VJg; ku kasuk muss, pese kasuk suaja vedegä ja arjaga `pustass. ku tahenemä akab, õõru rükki jahuga üle, et kõvass ei `tõmba; vanad naesed panid nu̬u̬rpuari `säńgi kõege `alla kasuka. siis õlema `lamma `õnne Kod; kasukut `särki seĺlän; vanast rihmudide neid kasukit, `panti `rihme, punane ja rohiline ja pruuń; temäl tett õige `uhke kasuk, kolme rihmage Krk; kask ju̬u̬b. kask kisk siist kaalast `kaugele, `olli nigu tila kaalast `kaugel Nõo; ku mina lat́s oĺli, vanul inemisil oĺliva `valge `kaska, ku mina mäletama naka, minu emal oĺl juba `rõivaga kask, osteti aĺl kalev ja `pańti `pääle Võn; kask `laotedi usse ala, säält pidi pruutpaar üle minemä Kam; `kaska piht, aloss; naiste `kaskaʔ tetti ellätüstega takan; katõdu `kaska olliʔ ka voldõliseʔ; kolm `nahka lät́s `väikese `kaska `pääle; talvõl keriko rõivass oĺ `valgõ kask; keriko `kaskal oĺ puhka veeren; `vahtsõmbal aol `valgit `kaskit inämp es tetäʔ; pikä `kaskaʔ iks olliʔ `kitsaʔ, `kespaegast `sisse lõigat, et tõmmaśs kokku poolõ `kaska; [1890. a paiku] tetti `lühkeisi kati`kaskit, `jalksi (käimise) `kaskit [meestele] Kan; sul vana kasugapuĺst (kasukanäru) sällän suvõl kah, noʔ olõt nigu tedre`pulmań Har; ku laulatamine talvõĺ küĺmäl aol oĺl, sõ̭s oĺl mõŕsal valge kask säläh. `kaskaʔ oĺli ummõldu˽niisaatõ nigu ŕapikuʔ, verevä˽siidiʔ oĺli veereh; piḱä kasuga rõivass pääl, tu̬u̬d üldäss piḱk kask, katõt kask, tu̬u̬ nigu hobõsõga `ḱävvu, muido om rassõ Se b. looma karvakate (liitsõnades – karusnahk) karul o ea karvane kasukas Hag; alli kasugu mi̬i̬s ütelti undil Krk; `lambil omma˽`kaskaʔ sällän, niä ei˽jõuvavõ `kuigi olla˽ta˽kuumagõ San c. fig Pööris kasuka karuspidi (sai kurjaks) Vig; Mets oo `vaese mehe kasukas (metsas on soojem) Han; Kobiseb ku vana kasukas (nuriseb, räägib pahandades) Hää; siti miti karvane kasukas (hum); võtan kuue maha, kasukas jääb `seĺgä (lambaniitmisest) Juu; ühe kasuka sees (sõpruses, ühel nõul) Trm; See mees on nii kui vene kasukas, tema on igale ilma mõõduta paras (saab kõigiga hästi läbi) Pil; mõse `kaskat päiv `otsa, ärä vett pane – kõnela inemist päiv `otsa, ärä nimme nimitä. jääp ilma pahanduseta elu Kam; sa mullõ ańniʔ särgikese, a sullõ `jäie kasugakõnõ (öeld pärast lambapügamist) Lut Vrd kasavaika, kasu3
2. figa. nahatäis peksa aga ma `ańtsin `talle nüid ea kasuka, küll ta nüid teab mis ta sai Juu; Ma õmble sulle punatse rihmega kasuka (peksan sind veriseks) Trv; ma anna sulle üte `vastse `kaska (öeld lapsele) Rõn b. suur hoog vihma nüüd tuli üks kasukas `vihma Lüg c. õnnetus, kaotus ta olli laulatse sõrmuse ärä `kaoten. tõine naarap ja `ütlep, et vat parass tal kuradil, et sai nüid üte kasuku Krk

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur