[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 2 artiklit

karvik1 karvi|k KuuK Ote, kaŕvi|k Kod Lai Lut, `karvi|k Kuu Jõh, g -ku (-ke Kod, -gu Lut)
1. a. habetunud ja pikkade juustega (korratu) inimene, karvane olend või asi `juuksed laiali. piä nõnnagu kaŕvik; messa vana kaŕvik käid, piä laiali õtsan; tule kaŕvik üles (koerale); üks poisi `karva·nder või kaŕvik Lai; niigu karvik, abena om aeamada ja juusse lõikamada Ote || karvase lehma nimi Kaŕvik um lihm, lihmä nimi, karvanõ lihm, pikä karvaga Lut Vrd karvak, karva|lantu, karva|lass, karva|lassik, karva|lontu, karva|mäss, karva|märss, karva|nass, karva|nutak, karva|nuustakas, karva|nuustik, karva|närss, karva|näska, karva|näss, karva|nässak, karva|pulst, karva|purka, karva|päss, karva|suska, karva|viilab. kidur rohi või mets mäńnid nõnnagu kaŕvikud su̬u̬ piäl. kasvab siäl mäńni karvik Kod; ain om ku karvik, kängu jäänü Ote
2. viletsad juuksed või karvad minul one lühikesed kaŕviked, kui inimene õled, one `juuksed, nüid aga mõni üksik tolgutab, siis `ütled et kaŕviked Kod
karvik2 `karvik g -u karvane riisikas `Nahkuri `einama puol `kaśkide all oli `palju `karvikuid IisR Vrd karvaseen

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur