karvik1karvi|kKuuKOte, kaŕvi|kKodLaiLut, `karvi|kKuuJõh, g -ku (-keKod, -guLut) 1. a.habetunud ja pikkade juustega (korratu) inimene, karvane olend või asi `juuksed laiali. piä nõnnagu kaŕvik; messa vana kaŕvik käid, piä laiali õtsan; tule kaŕvik üles (koerale); üks poisi `karva·nder või kaŕvikLai; niigu karvik, abena om aeamada ja juusse lõikamadaOte || karvase lehma nimi Kaŕvik um lihm, lihmä nimi, karvanõ lihm, pikä karvagaLutVrdkarvak, karva|lantu, karva|lass, karva|lassik, karva|lontu, karva|mäss, karva|märss, karva|nass, karva|nutak, karva|nuustakas, karva|nuustik, karva|närss, karva|näska, karva|näss, karva|nässak, karva|pulst, karva|purka, karva|päss, karva|suska, karva|viilab.kidur rohi või mets mäńnid nõnnagu kaŕvikud su̬u̬ piäl. kasvab siäl mäńni karvikKod; ain om ku karvik, kängu jäänüOte 2.viletsad juuksed või karvad minul one lühikesed kaŕviked, kui inimene õled, one `juuksed, nüid aga mõni üksik tolgutab, siis `ütled et kaŕviked Kod
karvik2`karvik g -ukarvane riisikas `Nahkuri `einama puol `kaśkide all oli `palju `karvikuidIisRVrdkarvaseen