[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

karistama1 karis|tama üld, -tamma Lüg Vai Har Plv Vas Räp, -sama Kod, -teme Hls Krk, -tõme San, -tõmõ Krl
1. nuhtlema, trahvima tieb ikke oma tükkisi edesi, ei `kuula karistamisest ei Lüg; emä karisti oma last Vai; kohus karistas `varguse pärast Khk; `lapsi peab karistama Muh; karista oma last kaa, see nii vallado Käi; suu sönaga karistama Rei; jumal karistab inimesi, ei lase vihma sadada Vig; poesid `tahtpad karistada Mih; miks mite karista oma last Khn; uĺakadel on karistamest `vaega Hää; Tiiderman oli väga karistav kooĺ`meister, pani erneste `piale põĺvili `seisma Kos; keda jumal armastab, seda ta karistab JMd; eks `lapsi ike karistatasse vahest kui `taŕvis Iis; `kohtu poolt karistetud Trm; minä läksin vahele, karissasin `lapsi Kod; last karistasse natuke, aga suurt nuheldasse Ksi; ega suusõnaga karistamene `aita kedagi, peab ike vemmalt `andma Plt; sellege `ääge ei saa, piat iki kurjage karisteme tat Krk; jummal om sinnu karistõnu San; ta ei karista umma last, om valladuʔ Har; ei avidaʔ karistamine ei mannitsamine Vas; kül sinnu jummaĺ üt́skõrd karistas taa iist Se || kabistama (isaslinnust) kukk karistab kanu Plt; kikass karistas kanna, õt parõbahe loosiʔ Se
2. manitsema, tungivalt hoiatama; keelama – Kuu Jõh IisR I Ran Nõo San V Ema karistas, et sa ei unestaks Jõh; vanad rahvas karistasivad, kui rukkid rabati, löö esti tasa Trm; sa karissa karjuss, et ta ei lahe eläjid `viĺjä Kod; toda karistedi kõvaste et, `ärge `laske `piimä `tulle, lähvä lehmä nisa `kärnä Nõo; karist minnu kõvva et, är sa˽kõnõlgu San; ma karisti tälle ärʔ et, tää edesi ei˽kõ̭nõlaʔ Kan; küll ma karisti tedä toda `asja mitte ärʔ unehtõdaʔ Räp; karista sa timäle, et `höśte teesiʔ Se Vrd kari3, karima3, karitama1
3. kergelt külmetama, näpistama (külm) – Kod Lai külm karissab õõnap̀ud ärä Kod; kui külm oli käsi karistand või `jalgu - -, siis `pańdi lobjaka `sisse, siis ei akand valutama; külm karistas vilja ära Lai