[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

karikas kari|kas g -ka VNg(n -ka) Lüg Jõh spor Sa(g -ga Khk), Muh Hää K I(n -k Kod) Puh; -gas g -ka Kuu(-k), g -ga Vai(n -ka) Khk Rei (n -k); kari|k M(g -ka Trv, g -ku Hls Krk) Ran, g -ka, -ku Nõo; kaari|kas g -ka Krj L(excl Hää), -k San(g -ke) V(g -gu Krl Se, g -ga Vas)
1. jalaga (väärismetallist) jooginõu vala `viina karika VNg; oppetaja `anda karigast `viina Vai; öpetaja annab `kirkus laava`rahvale `viina karika sihest Khk; õpetaja `kallas kaarikasse `veini Mär; paruń `kinkis täle kuld kaarika Tõs; vahib siĺmad peas laiali nagu karikad Juu; keriku karikad on õbedast Kos; karikaga annab õpetaja jumala`armu Iis; karikal vi̬i̬l kabi all Kod; ilus nigu karikas KJn; `kalda viin karikuss Hls; opetaja ańd kaarikega `viina San; `altrihm andass kaarikast `kristusõ verd Rõu; üĺe kaarigu veere andas seŕbädä laulatusõ `aigu Se || fig see `essanda kaarikas tuli ta `kaela (mure, raskus) Rid; karikale armulauale ku õpeteje käüs karikul `võtmen; `võeti si̬i̬ lait́s karikul Krk; kurjavaimu karikas viin vottan ka vähe seda `kurja`vaimu karika VNg
2. pealmise veskikivi kolmeharuline metallosa – M kivi karik [veski] kivil pääl kolme araline, kelle otsan võĺl kinni om Hls; piĺl om `otsapidi karikun Krk Vrd karits3