kari3 n, g, p kariR(kareJõh) VJgSimKodPltRanNõoRõnSan, p kaŕriVkord, karm distsipliin; käsk, sundus Kes `üäga ei obi, eks sie pia oppima karigaKuu; küll siin on vali kariHlj; egä `ilma karita ikke üless ei `kasva; Isa kari on kõvemb kui ema vitsLüg; aga `niisike kare õli kättä `antud, et `võõra poludile ka `menna ei `tõhtindJõh; kui kari taga, kül siis tämä tiebVai; kui tal pailu `palka on, kül tal on siis kõva kari kaSim; ilma karita kasnod lapsed; lapsed on üvä kari all kasnudKod; tütärlatsõlõ kari pääle `panda, muidu lätt ukka ta inemise lu̬u̬mSan; annaʔ takast kari, küll ta sõ̭ss lättKrl; latsõlõ vaia kaŕri andaʔHar; lat́sil om kõva kari päälSe || hvkaristus jumala kari on tämä pääl, kui jumal karistab `miski iestLügVrdkarima3