kargutamakargu|tamaSaLsporK, KodsporT, RõuSe, -temeHls(-tame) Krk, -tõmõKrl(ma kargudõ) Har, -tammaUrvHar(-tõmmõ) PlvVas; `kargu|tamaR(-tammaLügVai, `kargo-Vai) 1.liikvele ajama, peletama, jooksutama `lapsed `kargutavad `lambaid `vasta ehk kanuLüg; tama `karguti `lambad kodo; `kargodeda `kallo `kaisligo siest `välläVai; `juudid peab siit keik ära kargutatamaJäm; kui obusel iirud olid, siis kargudati; tuul kargudab puu lehtiKhk; aa kargutag `tiined `lehma tagaVll; Mia‿ss piäb sjõnd ikka kargutama, tie‿nd ise kua `mõndaKhn; kargutess `pääle `lehmä edesi tagasi, ei lase süvvä sugukiKrk; veli kargutõss obõst, `kõvva kargutõss obõstKrl; kaŕjapoiss om piniga˽`lihmä kargutanuʔHar; kargudaʔ kari edesi; Keelä no˽sa˽ka˽taa pinitüḱk är, mu˽kargutas naid vasikiid `aida piten takanRõu || tantsitama – Plv || hüpitama; raputama veikess last kargutad sü̬ü̬len, võtad käe `piäle kargutadKod; sorguta ja karguta `langu (kangast telgedele ajades) Har || ülekohtuselt kohtlema naist olli iks kargutanuOte 2.kiiresti edasi liikuma, sõitma, kihutama kargutas kojuKaa; Meni on aga `kange kargutama küll, paari tunniga kargutab linna tee äeKaa; kui surmaga `mindi, siis pole `öhti kargutud, siis `mindi ikka tasaKrj; kargutavad ratastegaPha; mis‿sa kargutet, kas‿sa tassa ei või `käiaSan; tu̬u̬ kargut́ armõtudõ hobõsõgaHar || kiini jooksma eläje karguteve, nüid om kargutemise aig, nüid om `parme aig; eläje karguts kaits nädält enne vana `jaani, kaits nädält `pääle `jaaniKrk || sõidutama Tule mu otsa `peale, ma karguta su ää; Kuhu sa lähed lidsase `teega, tule ma karguta sind edasiMus 3.sihitult (ringi) käima või jooksma; karglema [Jääral] pea maha ja `nöuse, mis ta muidu kargutab kaksipidiPöi; tüdrugud kargudavad poistegaRei; Mis sa siin kargutad peale, too parem puid tuppaVig; sa nagu va mära kargutadKse; nüid tüdrukud `kargavad ja kargutavad poistegaJuu || otsides ümber käima, hulkuma nüid na kargutav neid suge; `si̬i̬mle sei ärä, nüid karguts `ilma `mü̬ü̬dä ümmer - -, aa `si̬i̬mle `karku egä `aasteKrk 4.paaritama, sugutama; kargama Si̬i̬ mi̬i̬s käib seda sääl kargutamas või si̬i̬ naine laseb ennast kargutadaHää; ma põle näind, et oenas lammast kargutand onJuu; mära `lasti täku `juure kargutamaIis; mitu `aega kargut (poiss) tõiss (tüdrukut) ja jät́t viimäte mahaKod; oenass kargutab `lambit, aab ennäst kõhnassRan; Oinas kargut́ terve õdak pu̬u̬ĺ `lambiidUrv 5.heina kaarutama – LKeiKodKJnPileena `ändasi tuleb kargutada, siis nad kuevavad pareminiMär; `loogu kargutatse koa, kui märg ooTõs; Pääva `puõlõ võib eenäd ää kargutaKhn; lähme kargutame einad `ümmerAud; Loogu kargutamaPilVrdkaarutama 6.kupatama `maugud on `kargudetu juoVNg 7.karkudel käima poisi karguteveHls