[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

kargutama kargu|tama Sa L spor K, Kod spor T, Rõu Se, -teme Hls(-tame) Krk, -tõmõ Krl(ma kargudõ) Har, -tamma Urv Har(-tõmmõ) Plv Vas; `kargu|tama R(-tamma Lüg Vai, `kargo- Vai)
1. liikvele ajama, peletama, jooksutama `lapsed `kargutavad `lambaid `vasta ehk kanu Lüg; tama `karguti `lambad kodo; `kargodeda `kallo `kaisligo siest `vällä Vai; `juudid peab siit keik ära kargutatama Jäm; kui obusel iirud olid, siis kargudati; tuul kargudab puu lehti Khk; aa kargutag `tiined `lehma taga Vll; Mia‿ss piäb sjõnd ikka kargutama, tie‿nd ise kua `mõnda Khn; kargutess `pääle `lehmä edesi tagasi, ei lase süvvä suguki Krk; veli kargutõss obõst, `kõvva kargutõss obõst Krl; kaŕjapoiss om piniga˽`lihmä kargutanuʔ Har; kargudaʔ kari edesi; Keelä no˽sa˽ka˽taa pinitüḱk är, mu˽kargutas naid vasikiid `aida piten takan Rõu || tantsitamaPlv || hüpitama; raputama veikess last kargutad sü̬ü̬len, võtad käe `piäle kargutad Kod; sorguta ja karguta `langu (kangast telgedele ajades) Har || ülekohtuselt kohtlema naist olli iks kargutanu Ote
2. kiiresti edasi liikuma, sõitma, kihutama kargutas koju Kaa; Meni on aga `kange kargutama küll, paari tunniga kargutab linna tee äe Kaa; kui surmaga `mindi, siis pole `öhti kargutud, siis `mindi ikka tasa Krj; kargutavad ratastega Pha; mis‿sa kargutet, kas‿sa tassa ei või `käia San; tu̬u̬ kargut́ armõtudõ hobõsõga Har || kiini jooksma eläje karguteve, nüid om kargutemise aig, nüid om `parme aig; eläje karguts kaits nädält enne vana `jaani, kaits nädält `pääle `jaani Krk || sõidutama Tule mu otsa `peale, ma karguta su ää; Kuhu sa lähed lidsase `teega, tule ma karguta sind edasi Mus
3. sihitult (ringi) käima või jooksma; karglema [Jääral] pea maha ja `nöuse, mis ta muidu kargutab kaksipidi Pöi; tüdrugud kargudavad poistega Rei; Mis sa siin kargutad peale, too parem puid tuppa Vig; sa nagu va mära kargutad Kse; nüid tüdrukud `kargavad ja kargutavad poistega Juu || otsides ümber käima, hulkuma nüid na kargutav neid suge; `si̬i̬mle sei ärä, nüid karguts `ilma `mü̬ü̬dä ümmer - -, aa `si̬i̬mle `karku egä `aaste Krk
4. paaritama, sugutama; kargama Si̬i̬ mi̬i̬s käib seda sääl kargutamas või si̬i̬ naine laseb ennast kargutada Hää; ma põle näind, et oenas lammast kargutand on Juu; mära `lasti täku `juure kargutama Iis; mitu `aega kargut (poiss) tõiss (tüdrukut) ja jät́t viimäte maha Kod; oenass kargutab `lambit, aab ennäst kõhnass Ran; Oinas kargut́ terve õdak pu̬u̬ĺ `lambiid Urv
5. heina kaarutamaL Kei Kod KJn Pil eena `ändasi tuleb kargutada, siis nad kuevavad paremini Mär; `loogu kargutatse koa, kui märg oo Tõs; Pääva `puõlõ võib eenäd ää karguta Khn; lähme kargutame einad `ümmer Aud; Loogu kargutama Pil Vrd kaarutama
6. kupatama `maugud on `kargudetu juo VNg
7. karkudel käima poisi karguteve Hls

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur