karbukaŕbuSaa; karb|uHel, -oKanPlvpejsaamatu või püsimatu inimene si̬ om nigu kaŕbu kunagi, mis `siantsega `tehtseSaa; mis sa no taad karbot inämb kõ̭nõlõt, egaʔ timä joba midägi ei lövväʔ; karbodõga olõ ei midagi tetäʔ, ku sulast `palkama nakat, egaʔ karbo paĺlö `aigu üte kotuse pääl ei püüsüʔKan; kõńd nigu vana karbo; vana karbo mineʔ tast iistPlvVrdkarbus2