[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Leitud 2 artiklit
karastama1 karas|tama Kuu VNg eP Trv TLä Rõu Vas, -tamma Lüg Vai Har Plv Se, -sama Kod, -teme Hls Krk(karras-), -tõme San -tõmõ Krl
1. värskendama; kosutama, vastupidavust suurendama vihm nüüd karastab iast Lüg; külm vesi karastas Jäm; küĺma `veega pesemine karastab keha Mär; viin karastab südant Juu; sie karastas kohe mu südant VJg; ma karastõ ennäst iin (jões) Krl; lätte vesi, tu karastass süänd Har; külmägäʔ ihho karastama Vas Vrd karsistama, karsitama
2. metalli(sulamit) termiliselt töötlema kõvaduse suurendamiseks raud `võetasse tulest, karastetta kõvast Lüg; se nuga on tümä, vaja karasta Vai; sepp karastab vikadid; see oo karastud terasest Khk; `kirvid karastatse, muidu nad ep `aita mette Muh; raud asi, mis pehmes oo läin, viiasse sepäle karastada Tõs; nuga karastakse, pannakse `tulde, siis vee `sisse Juu; lähme pajasse `rauda karastama Iis; sepäd karassavad `rauda - - pehme ei kestä kedägi, kui ei‿jõle üväss karasset Kod; kirvess tahab karasta Trv; sepp laśk `kirve terä kuumass, eliga karast Ran; ku kirvõss om `vaĺmis tettü ja vällä˽karastõt, siss lastass pehmembäss tagasi ku˽vaia om tulõ pääl Har
3. külm karastab (öö)külm näpistab, tõmbab kangeks; kahjustab – Lüg spor eP, Krk külm on juo karastand ja rikkund Lüg; külm on `tuhli varred εε karastand Khk; külm karastas vilja ää Muh; küll oli külm, karastas üsnä naha ää Mar; külm karastab vili ää Ris; küĺm karastas `viĺlä KJn; küĺm oo karrasten vähe, si̬i̬ ei oole tal ädä kedägi tennu Krk
4. lupja kustutama – hv VJg, Rõu Vas Se
5. fig Leer karastab mehe äe, oli leerist läbi käind, siis vöis naise vötta Pöi; üks `mõisnik old - - sie oli old nisuke: kis taht naest võtta, and luba, oled kiriku juures käind, siis vii tema `juure, tema karastab korra Jür; ku ku̬u̬l`meister riśsitäs lapse, pidi ike `õptaja üle karassama. `õptaja õńnissas ärä Kod; vana `tüt́rik laśk noorõl poisil henne üle karastaʔ Har
1. värskendama; kosutama, vastupidavust suurendama vihm nüüd karastab iast Lüg; külm vesi karastas Jäm; küĺma `veega pesemine karastab keha Mär; viin karastab südant Juu; sie karastas kohe mu südant VJg; ma karastõ ennäst iin (jões) Krl; lätte vesi, tu karastass süänd Har; külmägäʔ ihho karastama Vas Vrd karsistama, karsitama
2. metalli(sulamit) termiliselt töötlema kõvaduse suurendamiseks raud `võetasse tulest, karastetta kõvast Lüg; se nuga on tümä, vaja karasta Vai; sepp karastab vikadid; see oo karastud terasest Khk; `kirvid karastatse, muidu nad ep `aita mette Muh; raud asi, mis pehmes oo läin, viiasse sepäle karastada Tõs; nuga karastakse, pannakse `tulde, siis vee `sisse Juu; lähme pajasse `rauda karastama Iis; sepäd karassavad `rauda - - pehme ei kestä kedägi, kui ei‿jõle üväss karasset Kod; kirvess tahab karasta Trv; sepp laśk `kirve terä kuumass, eliga karast Ran; ku kirvõss om `vaĺmis tettü ja vällä˽karastõt, siss lastass pehmembäss tagasi ku˽vaia om tulõ pääl Har
3. külm karastab (öö)külm näpistab, tõmbab kangeks; kahjustab – Lüg spor eP, Krk külm on juo karastand ja rikkund Lüg; külm on `tuhli varred εε karastand Khk; külm karastas vilja ää Muh; küll oli külm, karastas üsnä naha ää Mar; külm karastab vili ää Ris; küĺm karastas `viĺlä KJn; küĺm oo karrasten vähe, si̬i̬ ei oole tal ädä kedägi tennu Krk
4. lupja kustutama – hv VJg, Rõu Vas Se
5. fig Leer karastab mehe äe, oli leerist läbi käind, siis vöis naise vötta Pöi; üks `mõisnik old - - sie oli old nisuke: kis taht naest võtta, and luba, oled kiriku juures käind, siis vii tema `juure, tema karastab korra Jür; ku ku̬u̬l`meister riśsitäs lapse, pidi ike `õptaja üle karassama. `õptaja õńnissas ärä Kod; vana `tüt́rik laśk noorõl poisil henne üle karastaʔ Har
karastama2 karastama Mar kalgenduma (piimast) a. keetmisel kokku minema piim karastan paeas ää, kui tä ei ole nii rõõsk änäm mette Mar b. hapuks minema, tilgastama piim oo ühnä ää karastand, põle tä apo ega rõõsk; `kallab `rõõska `piimä `sõnna taari `sesse, siis `tõmbab paksuks, karastab ää Mar
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|