kara1karaRSLNisHagViKKLõIM(-ŕ-Trv) sporT, KrlLut 1. a.looma, peam härja suguliige `ärjäl kara `vinnasLüg; sel mehel on suur karaVai; pullil kara, sellega ta sigitabKrj; `olter o sehike kaha, kust tupest täku kara `välja keibJaa; kara koebatasse ää, tehässe karast piitsädVig; küll sel mehel on ia karaKsi; ärjä karadega olli `ussi `kinni pantHls; ärjä karadest tetäss `ru̬u̬skeKrk; ärjal on kara või puĺlil, aga obusel on soorLutb.härja kuivatatud suguliikmest valmistatud nuut või kantsik sai karaga tulise nahaLüg; ma anna `soole ärja karaga `vihtuMuh; kui poisid läksid küla `piale `taplema, siis `ańtsid ärja karagaLai; ärjä karage `anti valuKrk 2.kella või krapi tila küll sa `kella kara `kuuled, ei sa `päivä `tousu nää (virk sööma minema, laisk üles tõusma) Kuu; `kella sies on karaVai; eks `kelladel on karad sies, nied tievad jäält kui ta liigutabVMr; kara on kella sies ja kolisebRak; kelläl one kara sidenKod Vrdkarakantsik2, kõra