kants1kańtsSaa, g kantsiKhkVllPöiVarMihMNõoSan, kansiJämMuhTõsSan, kańtsiMärTorHää/g -ńsi/ K(g -ńsi) IRõu, kandsiTrvKrkNõo, kańdsiVõnKrl; kandsHar, g kandsuPlvVasSe; kańss g kańsiKos; kants g kantsiRei, g `kantsiR(n `kantsiVai; -ńt-VNgJõh) 1.kindlus, maalinn `Koilas oli üks `linnakańtsVNg; Maja kut igavene suur kańtsPöi; linna kansi sihes olli igaühel arb einamadMuh; `vaenlane `võttis kańtsi oma `allaMär; vanasti kõneldi, et seal kantsi all oo kellerMih; kańts see oo `kindlus või lośsTõs; vanad `iestlased tegid kańssisi küllKos; vana`aigese kantsiTrv; kansi asõʔ om kive täüsSan; `Vahtseliina liinakandsu man `peeti kõ̭gõ noid pitaVas 2.vall, kaitsemüür kivi kańts o `ümber võlvi [veskis] Muh; enneste `oĺli linnal kańts `ümmerTor; kańts tehakse linnale `ümmer, et `vaenlased kallale `tulla ei soaJuu; kos vanad müirid, `öeldasse: vanad kańsid siin veel allesTrm; vana vallimüüri kutsuti kańtsissHls; mätastest om tennu suure kandsi, et ei saa üle minnäNõo 3.varemed; alusmüür see ahu kańts o väga suurMuh; kirigu kandsi akkav ka lagunemKrk; vana `ärbäni kańtsKrl; liina kands Har; maja um maha palanuʔ, ah́okands innõ um `perrä jäänüʔPlv; villa`veśki purutõdi ärʔ, jää es `kandsugi˽`perräVas; vana liinakands; vana kreeposti kandsuʔSe || (surnuristi alune kivi) rist o kantsi piälVar 4.küngas, kõrgendik vened on `kantsil, `rannas `rünkä päälJõh; `uigam on kahe `kantsi vahelVai; mäe kandsi otsan. siin mäe `kańtse `mü̬ü̬dä kõnnive, mägesit `mü̬ü̬däKrk || savik, ahjupink – Krk 5.virn, kuhi, vall tüdrikud oĺlid kańdsi ots ja - - `sõksime `kańtsis ja `sõksime eenad `kińni jaKõp; einä om kandsinTrv; mitu `kõrda tulli einä kantsi päält mahaHls; agane kańts olli tasane ku `kirvege raiutKrk; edimelt pannass einä `küini kantsi `kaupaHel || tomp suure pilve kantsi `taevanHls Vrdkandsik