[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

kants1 kańts Saa, g kantsi Khk Vll Pöi Var Mih M Nõo San, kansi Jäm Muh Tõs San, kańtsi Mär Tor Hää/g -ńsi/ K(g -ńsi) I Rõu, kandsi Trv Krk Nõo, kańdsi Võn Krl; kands Har, g kandsu Plv Vas Se; kańss g kańsi Kos; kants g kantsi Rei, g `kantsi R(n `kantsi Vai; -ńt- VNg Jõh)
1. kindlus, maalinn `Koilas oli üks `linnakańts VNg; Maja kut igavene suur kańts Pöi; linna kansi sihes olli igaühel arb einamad Muh; `vaenlane `võttis kańtsi oma `alla Mär; vanasti kõneldi, et seal kantsi all oo keller Mih; kańts see oo `kindlus või lośs Tõs; vanad `iestlased tegid kańssisi küll Kos; vana`aigese kantsi Trv; kansi asõʔ om kive täüs San; `Vahtseliina liinakandsu man `peeti kõ̭gõ noid pita Vas
2. vall, kaitsemüür kivi kańts o `ümber võlvi [veskis] Muh; enneste `oĺli linnal kańts `ümmer Tor; kańts tehakse linnale `ümmer, et `vaenlased kallale `tulla ei soa Juu; kos vanad müirid, `öeldasse: vanad kańsid siin veel alles Trm; vana vallimüüri kutsuti kańtsiss Hls; mätastest om tennu suure kandsi, et ei saa üle minnä Nõo
3. varemed; alusmüür see ahu kańts o väga suur Muh; kirigu kandsi akkav ka lagunem Krk; vana `ärbäni kańts Krl; liina kands Har; maja um maha palanuʔ, ah́okands innõ um `perrä jäänüʔ Plv; villa`veśki purutõdi ärʔ, jää es `kandsugi˽`perrä Vas; vana liinakands; vana kreeposti kandsuʔ Se || (surnuristi alune kivi) rist o kantsi piäl Var
4. küngas, kõrgendik vened on `kantsil, `rannas `rünkä pääl Jõh; `uigam on kahe `kantsi vahel Vai; mäe kandsi otsan. siin mäe `kańtse `mü̬ü̬dä kõnnive, mägesit `mü̬ü̬dä Krk || savik, ahjupink – Krk
5. virn, kuhi, vall tüdrikud oĺlid kańdsi ots ja - - `sõksime `kańtsis ja `sõksime eenad `kińni ja Kõp; einä om kandsin Trv; mitu `kõrda tulli einä kantsi päält maha Hls; agane kańts olli tasane ku `kirvege raiut Krk; edimelt pannass einä `küini kantsi `kaupa Hel || tomp suure pilve kantsi `taevan Hls
Vrd kandsik