[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

kangutama kangu|tama eP(kaŋŋu- S JõeK VJg; kango- Ris) eL(-tem[e] M, -tõme San, -tõmmõ Krl, -tam[m]a V; kanku- Se), `kangu- R(`kaŋŋu-, `kaŋŋo- Vai)
1. midagi omalt kohalt lahti kiskuma; välja tõstma, murdma `katsusin neid `kandugi `kaŋŋutatta, aga nüüd ei ole kättel seda `voima Hlj; võttan `seinast kisun ehk `kaŋŋutan `vällä, raud `naula `kaŋŋutan Lüg; No siis `õtsiti sii kirn üläs ja `kaŋŋudetti vits päält `vällä Jõh; kaŋŋutas kerstu kaane `lahti Khk; Mihed kaŋŋutasid pitka `puuga müraka kivi maa sihest `väĺla Kaa; kaŋŋid kivi loi eare vahele ja kaŋŋutakse `lahti Pöi; tuuraga kangutad juurikid Tor; tuul on nii `kange, kangutan jää kohe ülesse Juu; aŕst kangutab `amma `väĺla Kos; värav on `lahti kangutud JMd; vahest sulaga vesi pressib jões ülevalt `kangeste `piale, siis sie vie paisutus kangutab jäe ülesse Kad; pae murd oli, kus `paasi `muŕti, kangiga `löödi vahele, kangutadi katti, tükk ära Plt; mehe kanguteve kive maa si̬i̬st `vällä Hls; pańd vana inimese `küĺmä `tarrõ ja vi̬i̬l lae kah kangut üless, et las ta `küĺmäp Nõo; mina ole tedä [hammast] kangutanu ja öörätänu ja käännu ja, kud́aki `mu̬u̬du ei tule Kam; Ku˽jämme mõts oĺl, sõ̭ss kangutõdi kannu˽ka˽`vällä Rõu; tuuĺ kangutass [puud] juurõga `vällä Se || ahet liigutama ja parsilt alla laskma `puine `varras, terava `otsaga, `sellega sai - - `kangutatta VNg; maha`laskmise puu [oli], siis kangutates tuli vili maha JJn || kangutav ~ kangutava pouʔ, kangutõtava vaajaʔ kangastelgede lasipuuLei || fig (vähese jutuga inimesest) Mõ̭nõ inemise suust kanguda vai kangõga sõ̭nnu `vällä Rõu Vrd kangutõlõma
2. pingutama, punnima, sikutama `kaŋŋutab `süäme `paigast ärä (oksendades) Kuu; Mine `kanguta ülesse, `kaua ta `põõnab IisR; küll tama `punnis ja `kaŋŋuti `niiga ku akkas `rüömama; no `kaŋŋuda, `kaŋŋuda et saad pesäst (asemelt) `vällä jo Vai; Ta oli ennast `raske `tööga `rinde alt ära kaŋŋutand Jäm; kaŋŋudab naba asemest εε; kaŋŋudab `suuri eina `kandamid `selga Khk; Uni topib nii kaŋŋesti peele, et annab üsna et saab silmad lahti kaŋŋutada Kaa; kaŋŋutas puudalisi kottisi Vll; Selle lehmal on ikka `kerge sünnitus olnd, `korda kaks kaŋŋutab ja on käe Pöi; kõht o kinni, vahel kaŋŋuta nõnna, et sa seda nägu jääd Muh; kangutab tööd tehä Tõs; mõni ringutab, siss `üeĺdakse, mis sa kangutad Kos; minu vanemad kaŋŋutand tamme `kändusid põletada JõeK; nemad seda `uskusid, et siis laps pidi `rohkem liigutama ja - - ka nõnda kangutama ja - - (kelle) ema `uśsi näind KuuK; `paĺki kangutasid ri̬i̬ `piäle Kod; mõne inimese `pääle, kes üless ei saa - - sut kangute üless ku poomige Krk; ma pia kangutama `endä üless Nõo; Kanguda no jo˽sa˽ka ülespoolõ, sul taa tagaots tinna täüś, kunas sa˽jovvat Rõu; tõbinõ kangut́ jo üless hinnäst asõma päält Se || fig (võõrapärasest ja vigasest keelepruugist) Kõik nied `Peipsi-`äerised venelased, nied `kiisa ja `ahvena`kaupmed `kangutavad `iesti kielt IisR
3. fig ära ajama, vallandama sedä tahavad `lahti `kaŋŋutada Lüg; Eks nad `ninda `kaua `käined susimas, kui `kangutasid `teise koha pialt `lahti IisR; sie vilets kaŋŋuteta ike kohast `välja,`ennevanast, kui ei jõund `oŕjust `välja teha, mis talle `peale `pańti VJg

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur