kangutamakangu|tamaeP(kaŋŋu- SJõeKVJg; kango-Ris) eL(-tem[e] M, -tõmeSan, -tõmmõKrl, -tam[m]aV; kanku-Se), `kangu-R(`kaŋŋu-, `kaŋŋo- Vai) 1.midagi omalt kohalt lahti kiskuma; välja tõstma, murdma `katsusin neid `kandugi `kaŋŋutatta, aga nüüd ei ole kättel seda `voimaHlj; võttan `seinast kisun ehk `kaŋŋutan `vällä, raud `naula `kaŋŋutan Lüg; No siis `õtsiti sii kirn üläs ja `kaŋŋudetti vits päält `välläJõh; kaŋŋutas kerstu kaane `lahtiKhk; Mihed kaŋŋutasid pitka `puuga müraka kivi maa sihest `väĺlaKaa; kaŋŋid kivi loi eare vahele ja kaŋŋutakse `lahtiPöi; tuuraga kangutad juurikidTor; tuul on nii `kange, kangutan jää kohe ülesseJuu; aŕst kangutab `amma `väĺlaKos; värav on `lahti kangutudJMd; vahest sulaga vesi pressib jões ülevalt `kangeste `piale, siis sie vie paisutus kangutab jäe ülesseKad; pae murd oli, kus `paasi `muŕti, kangiga `löödi vahele, kangutadi katti, tükk äraPlt; mehe kanguteve kive maa si̬i̬st `välläHls; pańd vana inimese `küĺmä `tarrõ ja vi̬i̬l lae kah kangut üless, et las ta `küĺmäpNõo; mina ole tedä [hammast] kangutanu ja öörätänu ja käännu ja, kud́aki `mu̬u̬du ei tuleKam; Ku˽jämme mõts oĺl, sõ̭ss kangutõdi kannu˽ka˽`välläRõu; tuuĺ kangutass [puud] juurõga `vällä Se || ahet liigutama ja parsilt alla laskma `puine `varras, terava `otsaga, `sellega sai - - `kangutattaVNg; maha`laskmise puu [oli], siis kangutates tuli vili mahaJJn || kangutav ~ kangutava pouʔ, kangutõtava vaajaʔkangastelgede lasipuu – Lei || fig(vähese jutuga inimesest) Mõ̭nõ inemise suust kanguda vai kangõga sõ̭nnu `välläRõuVrdkangutõlõma 2.pingutama, punnima, sikutama `kaŋŋutab `süäme `paigast ärä (oksendades) Kuu; Mine `kanguta ülesse, `kaua ta `põõnabIisR; küll tama `punnis ja `kaŋŋuti `niiga ku akkas `rüömama; no `kaŋŋuda, `kaŋŋuda et saad pesäst (asemelt) `vällä joVai; Ta oli ennast `raske `tööga `rinde alt ära kaŋŋutandJäm; kaŋŋudab naba asemest εε; kaŋŋudab `suuri eina `kandamid `selgaKhk; Uni topib nii kaŋŋesti peele, et annab üsna et saab silmad lahti kaŋŋutadaKaa; kaŋŋutas puudalisi kottisiVll; Selle lehmal on ikka `kerge sünnitus olnd, `korda kaks kaŋŋutab ja on käePöi; kõht o kinni, vahel kaŋŋuta nõnna, et sa seda nägu jääd Muh; kangutab tööd tehäTõs; mõni ringutab, siss `üeĺdakse, mis sa kangutadKos; minu vanemad kaŋŋutand tamme `kändusid põletadaJõeK; nemad seda `uskusid, et siis laps pidi `rohkem liigutama ja - - ka nõnda kangutama ja - - (kelle) ema `uśsi näindKuuK; `paĺki kangutasid ri̬i̬ `piäleKod; mõne inimese `pääle, kes üless ei saa - - sut kangute üless ku poomigeKrk; ma pia kangutama `endä ülessNõo; Kanguda no jo˽sa˽ka ülespoolõ, sul taa tagaots tinna täüś, kunas sa˽jovvatRõu; tõbinõ kangut́ jo üless hinnäst asõma päältSe || fig(võõrapärasest ja vigasest keelepruugist) Kõik nied `Peipsi-`äerised venelased, nied `kiisa ja `ahvena`kaupmed `kangutavad `iesti kieltIisR 3.figära ajama, vallandama sedä tahavad `lahti `kaŋŋutadaLüg; Eks nad `ninda `kaua `käined susimas, kui `kangutasid `teise koha pialt `lahtiIisR; sie vilets kaŋŋuteta ike kohast `välja,`ennevanast, kui ei jõund `oŕjust `välja teha, mis talle `peale `pańtiVJg