[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

kangus s < kange
1. jäikus, kõvadus `kõrverätt one tärgeldet `kange, pese ärä, one `lörtsjäs, põle enäm `kanguss `kośkil Kod; sa sait `küĺmä, määri `lämmän lambi eliga, siss kaob ihust si̬i̬ kanguss ärä Ran; joba `kanguss kuńden Rõu Vrd kangõtuss
2. mõju, tugevus (vägijookide jm toimeainete sisaldusest) Ega jahud `ilma sigurita avitanned hüäst, jäid `lahjad, ei old `kangust neh `kohvil midägi Kuu; `Kusse `lahja on, sel `õllel on `kangust küll, paneb `purju IisR; see oo paras `kangus (viinast) Khk; olid nahad `puhtaks `pestud, siis akati neid `tammi panema, katsuti tammi `kangust Kaa; Sinep ja pipar oo `kanguse poolest üsna kibedad, maigust tunneb ää Han; naa kudas lubja `kangus oo, vaśt oo kõvadamad paed, `rohkem põletada saab, siis oo `kangem lubi Var; kohe tükk `aega ki̬i̬s, kõik si̬i̬ kõvadus või `kangus läks juba [seentest] ära Äks; õllel `kangust küllät Trv; siss tu̬u̬ umala vesi `panti ka `tu̬u̬bri `sisse, tu̬u̬ ańd õllele `kangust ja ai ulluss Nõo; umalit [paned õllele] ka manu, na `andava `kanguse Lei
3. jõulisus, tugevus; mehisus, vaprus vana all (hüljes) tema on oma `kangusega `väljas, temal on `jõudu Jõe; `juustes pidi ühel mihel keik kaŋŋus olema olnd Käi; kes sõjas oma `julgust ja `kangust `näitas, see oli ka `kangelane Lai; temä loodap oma `kanguse ja kõvaduse `pääle Krk; uma `kangusõga teḱk kõvva tü̬ü̬d Se
4. isekus, jonn, kangekaelsus, järeleandmatus Nii `kaŋŋust täüs, et kui hunt tagant söis, igä tagasi ei valada Kuu; pääst `perseni `kangust täis Hlj; üks on `kaŋŋust täis ja `tõine on `kaŋŋust täis, kumbki ei `anna `alle Lüg; Sie `ninda `kangust täis, et `kuula `kellegi juttu IisR; Mis kaŋŋust sa niid omateeda ajad Kaa; suur poiss äga‿p jäta `kanguse pärast `inkumist `järge Krj; `suurdus suretab, `kangus `kautab, `uhkus vötab `oopis ää Vll; `uhkus aab upakili, `kangus käpakili Muh; Möni inimene on alati oma kangut aemas olgu asi öige voi olemata Emm; oma `kangust pruugid, mes sa jöhkardad Käi; oo jõnnikas, aab `eese `kangust Mar; ta oli va väänkael, `kangust täis, ei kuulegi mis räägitakse Mär; süda `kangost täis Ris; `Õigus igaühel, `kangus kahe vahel, `kangus kahe õlmaga Jür; `kangus `kautab ja nõdrus `nõutab KuuK; ei anna `kanguse pärast järele JMd; kes oma `jońni aeab, `kangust täis, sie on `kange`kaelne inimene Sim; `uhkus `tiutab, `kangus `kaatab, `ütleb vanasõna Kod; nutt tulep iki `süäme aledusest, egä si̬i̬ `süäme `kangusest ei tule Krk; kellekiga läbi ei saa, mugu aab enne oma `kangust taga Ran; ega sa tolle `kangusega midägi ei võeda, paremb kae `ääga Nõo; tuul om `kanguss süämen, tuu ei lepüʔ konagi ärʔ Krl; tä om täüś kanguist, süäme kanguist om täüś Se Vrd kangedus, kanksus, kankus