[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

kangas kanga|s L K I M, -ss Krk T V( -śs Räp Se Lei), kaŋŋas S /kaas, ka˛as Emm/ Rid KuuK VMr Kad VJg, `kaŋŋa|s R(-ss Lüg; `kangass Jõh), g `kanga
1. (kodukootud) riie; parajasti telgedel olev kudum Paremb lühükäne `kaŋŋas `kuotud kui pikk `kääritud ja kudumata Kuu; kui `kangas `pańdi `pliekima, siis `pańdi `sõrva `üεsid Hlj; `kanga `serva on `teiselt puolt `lötva VNg; `Kaŋŋass tibab, sis on niis `katki Lüg; ku `kangass `valmis on, siis `autasse lehelisega; `kaŋŋas `pandi `auduma Jõh; Puest `ossetasse `riiet, mitte `kangast IisR; `tahtos `kaŋŋast kokko lappa Vai; Aka kaŋŋast kuduma, ma aja soole `poolisid Jäm; nee (Anseküla seelikud) kojuti ju `kangas ikka sedasi Ans; `vilne, linune, `takne, poom`vilne, labane, `toimne, üks `löngne kaŋŋas Khk; villased rätikud said päris `kangas kujutud Kär; Täna öhtaks jövab veel kangale silmad pehe ka veel teha (kudumist alustada) Kaa; kevadel `kooti `kangud Vll; `kangal `võetse (lõigatse) pea`nahka (kanga algusest lõigatakse maha kudumisvigadega tükk) Muh; palaga, särgi kaas Emm; `Kanga perse paljas ~ paistab (kudumine lõpukorral) Rei; nee kuduvad sεεl `kangud Phl; ta tõi kohe `kangade `viisi [riiet] ära poest Noa; kui sa `tahtsid nisukest kangast, mis triibud sees olid, siis pidi kahe lauaga `käärima Rid; ma `arba, et täna tuleb kangas maha (saab valmis); `enni kui `särki `tehti, siis pleegiti tä (riie) `kangast päräst ää Mar; Kangas pime alles, pole silmi peas ühti (pole kudumist alustatud) Kul; `kangal paar sees, ega seda tohi olla et kangas `paaris oo Vig; siis tõmmati kare `piale `kangad [pleekima], `tehti ońn ja tüdrukud `kangud `vahtima Lih; lööb `kangal silmad pähe, kui esimesed lõngad `sesse lööb Han; Kihnu naesed tegid `kangu Khn; poomvilla või linnalõemetega `kangast `tehti kiudud kördid; kangas sai teĺlete pealt ää arutud, kui `vaĺmis oli; kas poomil jo särk `seĺgas või püksid `jalgas oo, küsitse ikke, kui `kanga ots oo jo all `ümmer `riide poomi; `kangal silmad peas (esimesed koelõngad sisse löödud) Aud; Koelõng `tehtaks laum, siśs kangas saab `pehmem; Suured sääsed vi̬i̬ pääl lennavad, jusku kangast kujuvad ikki üles ja `alla, üles ja `alla Hää; kerst oli `kangad täis keik Ris; kui ma `kangas olen (kangast kudumas), siis see on mul kõige parem `puhkus; lähen `kangasse (kangast kuduma) Kei; `kangast `riided ju `väĺja lõigatakse Hag; kahe niiega labane kangas; käterätikul on murreldi kangas Juu; Panid sualae viltu piale, nüid kangas kasvatab kätt ette, - - üks jaar kõrgem kui teine Jür; ma `kehrasin `talve leisika linu ära ja tegin kevade `kangasse HJn; sie `üiti `murdmane, sie kaŋŋas, sie oli siis kot́ikaŋŋas KuuK; ega kangas `süńdind kohe `seĺga `panna; [kui kangas valmis oli, öeldi] nüid on `kangal surm, tooge nüid vere püt́ti VMr; `kanga kudumisel ikka `luetakse, et mitu `seina on juba `kuotud Kad; kui kaŋŋas on `vaĺmis, `panna paja `sisse ja `auta lehelisega VJg; `tempel käis `kangale `piale Trm; vanass kui `pulma pideti, tõmmati kangas lavvale ja tare seenäle Kod; pime kangas, põle kümmekonna `märki Pil; kangas on koest paks ja lõemest õre, kui üks lõng pinnu vahel KJn; kevädepoole ku saeva lõnga ärä kedrät, sõss nakati `kangit kudama Trv; paĺlass perse akkass `paistum `kangal joba (lõngapoomilt hakkab lõim otsa saama); kangass pill perset (lõimed katkevad) Krk; kui koe ja vee mõlemba keeru om, siss na‿i anna `kangan iluste ligi, saab kore rõevass; tuleb ku `kangast `alla (tugevast vihmasajust) Ran; tule meele kangast vanutama Puh; jalgräti `koeti `kangan, `ahtakene kangass `olli; labast kangast `koeti kate `nit́sega ja toomist kangast `koeti nellä `nit́sega Nõo; `väikeste telletega ei saa `mustrilist kangast kudada Ote; langan olõss võenu `mõske `valgõss, aga ma olli nipaĺlu `rummal, ma mõssi `kangan Rõn; t́ää naks nuilõ `kańgiid kodamõ San; `tütrik om peelede i̬i̬n, koda kangast Kan; kangass om `ülhen; ma `koie `kanga jo maha Har; Kuʔ õdagult sai kangas alustaʔ, sõ̭ss `üĺti, et tu̬u̬ um õnnõ kangas Rõu; kolm kuvvõpöörälist kangast oĺl mul kaśtih Vas; ku kangass om `höste joonõh, saina kangast kuat päävä päle ärʔ Se; neĺä `nitsega kangass um `rüüpiga Lut || riidelaid viis kaŋŋast `vööti ühe kuue taarist; `Mitme `kangaga su kuub on Jäm; niisukesed kleidid `kańti: viis kuus kaŋŋast `pańdi `alla; nüid on `kitsad üstku säŕgid Kad || vaip suur kangas käib kerikun `altari ette Kod; kangas rullis lüeme võrgud `kangast `lahti Khn; kangast kuduma teatud viisil pante lunastama kellel se pańt oli lunastata, see pidi kangast kuduma Lai
2. kääritud või telgedele ülespandud lõimelõngad Sain tänä `kanga üles, `uome voib kuduma akkada Kuu; akkama `kaŋŋast `kierämäie pakkule;`naised sättiväd `kaŋŋast üless Lüg; Kui `kaŋŋas sai `niide, siis õli sie muad siis, et `keideti `lapsele muna Jõh; Samal `päeval kui `kangas sai `estest pakkule `aetud, piab ka kude kohe `sisse `lüöma IisR; `surnuka käib läbi `kanga Vai; `käärisin täna `kanga üles Jäm; kui kaŋŋas ei kεi kenast mette‿nd, siis `öötasse: kaŋŋas ei `kerki kenasti mette Khk; `Kanga ülesvidamese juures peab kolmekeisti olema Emm; sii toas meie pole saan kaŋŋast `luua Phl; lähme kangast `poomima Mar; kangas paĺmitase ja `võetse let́ti Kse; kangas ond üläl Khn; `ammu seesab juba kangas `teĺge peal Vän; saratse piirud olid niide taga `lõngade sees, et kangas `lahku `ańdis Nis; nüid on kangas `vaĺmis ehitud, akka `tallama, kas kangas `easte `lahkub Juu; kiarpuie pial õli kolm neli ja viis `seina kangast Trm; kangas piäb õlema sirvitud ja arvatud; alate minä panin `kanga `siäde, siis tämä akas kudoma Kod; lõnga pakust `laśti kangast ala järele Plt; tagast piat kangass laemb oleme, siss om kangass `kerge Trv; `kanga vi̬i̬ŕ jäi üle, es lää puha sukka ärä Krk; kangass piap trammin olema, ku langa om löndin, siss ei saa kots`pu̬u̬li läbi visata Nõo; `Kanga vedämese jaoss võedas kümme kerrä Har; kangass ärʔ veet, vaja üless `panda; mul um kangass `nitsehe `pandaʔ, ei olõ˽kedägi˽kes kätte and Plv; ku noorõ `kuuga veetäss kangas, sis saa `veiga keerunõ Se