kamp1kamp g kambaüld (g `kamba, `kampaR) rühm, salk; parv `kolme `pääle paat ja `neljä mehe `pääle, kuda se `kampa, `artel oli VNg; läksime suure kambaga `teise külaseKhk; meil `tehti `kampa õlutMuh; `loome `kohta `öötse koa, et neid oli suur kamp sealMar; oma kamba meesMär; panavad kamba `piale kokkuAud; `võt́sime `jälle `eńdi kamba kokkuKoe; kamp sańdi `maŕtaSJn; saap serätse kamba `sisse, siss om ukan kahRõn; suur kamp tulõ `miihiSe; kampa hakkama, lööma, võtma; kampas olema, käima `lüödi nii kahe `kolme `pääle siis `kampaKuu; akkama kahekeste `kampas `tüöleLüg; akka ka `meite `kampaVll; mehed lõid `ühte `kampa, `ühte `nõuseTõs; paĺlu `loomi oli eenämal `kampasJuu; näie kamban on enämäss nuared poesidKod; `võtkõ minnu ka `kampaOte; omaʔ ütte `kampa joodikoʔ löönüväʔRäpVrdkampal2