kaltsima`kaltsimaKaaKrjMarKse(-ĺ-) HanVarTõs, pr kalsi-MarTõs, kaltsi-KseHanVar 1. karglema, hullama; eputades kekslema; kiiresti käima Püstas südametäävega kaltsides uksest väljaKaa; No kaua sa ikka mo käe otsas kaltsid; mes sa kalsid `tühjäMar; küll nad üppasid ja `kaĺtsisidKse; Jänes tuli joosta kaltsidesHan; loomad kalsivad, `joosvad `kiiliTõsVrdkaltsama, kaltserdama 2. hooplema, uhkeldama oo üks kergatis koa, kaltsib ja `kerkleb oma juttudegaKse; Küll Juhan kaltsib oma varanduse `otsasHan