[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

kallutama kallu|tama spor eP(-o- Ris), Trv TLä(kaĺlu- Puh) V(-tam[m]a), -tem(e) Hls Krk, -tõme San, kaĺutamma Urv, `kallutam(m)a R
1. kaldasendisse viima, kallakile ajama, lükkama `pullud `kallutavad `siivest üles, `siives on rüsa tiib Jõe; tä kallutab piä `viltu Tõs; kallutas nõud ja piim läks maha Kos; `vaati kalluteta, et päŕm siest ää saaks VJg; (tuul) juurest üless kalluten (puu) Krk; pääd kallutama Vas; ma˽kalluda, a vala aiʔ Se
2. kõigutama, õõtsutama; taaruma jäśs (vurrkann), küll tema treis `joosta, kallutas kahele `poole ja Lai; kuigat́s oli, kes käis lohakil, vibutas ennast ja kallutas käiguga Plt; neve kalluteve lootsikut Hls; ta ei mõista `õigest `kõndi, ku lää, siss kalluts iki katsipidi Krk; kallutap `endä iks tõesele poole ja tõesele poole Nõo; `lat́si kallutadi käśsi pääl Plv; ku laańõ suur, sõ̭ss veneh kallutass; ratta˽kallutasõʔ, ku tõõsõ poolõ pääle ti̬i̬ madalamp oo Räp
3. valama, tühjendama; ümber lükkama, ajama ma `kallutan ehk valan `tühjäst Lüg; noh, `kalluda nüid `siia `ämbri; ära `kalluda vetta maha Vai; sa kalludad saani `ümber Khk; mees tõi `turva `siia, kallutas `sõnna saare `alla maha HMd; kallutame märja vaadist `välja VJg; kalluta `lähkrist vähä `piima Trm; kallutap ümmer Trv; mis sa terä˽maha˽kalluti; kallutõga `täämbätse `võedu ubina kõ̭iḱ mahaʔ; torm om puu maha kallutanuʔ (maha murdnud); tulgõ mullõ aṕpi `ku̬u̬rmat `ümbre kallutamma Har; Sääl timä `võeti vallalõ ja kallutõdi `ümbreʔ Rõu; kallutõdi `maaha suuŕ `ku̬u̬rma Se || fig (vihmast) nii jäme vihm oln, `justku kapaga kallotan katosel Ris; `naksi `vihma ku `toobriga `alla kallutamma Har
Vrd kaalutama, kallahutma, kallama, kallistama2, kallutõlõma

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur