[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–32. vihik (a–piiastama)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

kallama `kallama, kallata eP hv, u Pst T, `kallada R(-maie Lüg) Vll, kalla|ma, -da Iis
1. a. valama, kallama Kui sidä `viisi `jalgusse `kallati se esimäne pesemise vesi, et siis sie laps pidi nii `luoder olema ja `niisugune must ja Kuu; Nüid `pandi sie sodi `ahjust `astja `sisse ja `kalleti tuline vesi `peäle Lüg; Ma kallaksi tuhlid korvi sehest kotti Kaa; Kui ölut `joodi ja oli vaea `välja kusele `minna, `öeldi: lähme `kallame `kartulite pealt vee ära Krj; Kui kõru valutas, kallati `sooja poom õli `kõrva Pöi; suur kard roand kallatud `selged sula mett täis Muh; sigadele kallatasse söök künasse Kir; `kalla kolgast põhud `väĺla Aud; kallatakse keend umalad `sisse Nis; siis kallatakse kluasid `viina täis JMd; `kallab teri kolusse Lai; `kalla `piimä pudru `sisse KJn; temäle (vaeslapsele) kallati `läätsäd tuhasse Vil; perästpoole kallati rasvale su̬u̬lvesi üle Nõo b.  kõvasti sadama `vihma `kallab kõhe nagu `ämbri `servast Lüg; Täna `kallab kut oa varrest; Akkas oomiku juba vihma sadama - -, kallab kut kapaga Jäm; `Vihma `kallab maha nagu `toobri äärest Mus; See polnd änam sadu, ta otse `kallas `alla Pöi; küll `kallab `vihma maha Ris; nagu pangega `kallas `alla Äks; valu vett tuli, nigu `kallas kohe; `kallab kui `vardast Lai; `Kallas ku kapaga, ei olnd maa ega `taeva vahet SJn c. fig jooma Ta võib nõnda seda va õlut `sisse ajada, just kut `kallaks kajuse Pöi; `kallab `alla nagu `kaevu, kui ta väga paelu joob Juu; `kallab jüstkui põhjatumba `kaevu kohe (joodikust) VJg d.  sulametalli valama tinast kallatud malid Krj
2. pöörama, keerama (sag käskluseks veoloomale) `kalla vagu Kuu; obosele `ütled: `kalla `vaole Lüg; `Nuare obosega on tego, sie ei `õska ise `kallada Jõh; `ärgele `üiti: `kalla! kui pidi vao otsa peal `rinki `pöörama LNg; siit `kallab tee vassakud kätt Mär; ma `kallasin seda tied Ris; kui vagu soab `aetud ja `kallab teese vao `peale, siis `ütleb: `kalla! `kalla `vaole!; teelt `kõrva `kallama Juu; Vanaste obune `kallas saha või `vankre ies kas paremalle või pahemalle Jür; kanna pialt `kallas `ümber ja läks JMd; tie `kallab sinnap̀uàle; nevad `kallasid seda tied; `kallasin tie pealt `uapis kõrvale VJg; nõõ, `kalla vagu! Plt
3. painutama, koolutama akati `looka `kallama kalle peal LNg; saare puu sai kallatud na kõberaks Rid; enni nah kallati ree aisad Mar; need on kallat jalased; tuminga puust kallatud look; akkame ree jalasid `kallama Nis; looga paku pial kallatakse `luoka Hag
4. a. kalduma `laened `murdvad, `randas `kallab arja pealt ettepoole, välimerel tagasipoole Rid Vrd kallistuma b.  kallutama, ümber lükkama einä koorm kallatasse `ümber; mene `kalla tä `ümber Mar Vrd kallistama2
Vrd kaldama, kallutama

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur