[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–33. vihik (a–podina)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

kalju2 n, g ka|lju, -ĺju, -ĺlu eP(-o Ris, kailu Han Pai, kae- KJn) M San Krl, -ĺjo Kan Plv; n, g `kalju, -o R, -ĺju Rid Sim Iis, kal|i g -ju Pöi/-e/ Muh Khn kivirahn; graniit-, paekivipank siin oli sulameri, aga `Suomess `kaljuje vahel oli viel jää; siel oli `hirmusasti `hülge siel `kaljul Kuu; Lügänuses jõgi on all ja `suured kivid on `kallastes, `kõrged pae `kaljod Lüg; `oia et `laiva ei lähä `kaljo `otsa Vai; see päris raudkivi, se on ju kalju, sest äi soa [veskikivi], libeks lähäb Pöi; meil‿o ruki sii `sammas kalju pael ülal Muh; kaĺlusid meie maal ei ole Rid; Vanaste lõhuti suurest kailust veskekibid väĺla Han; lae läks kali `otsa puruks Khn; kas ma pean kailust vett `väĺla `lööma Pai; kõva kui kaĺju Trm; laev `ju̬u̬sis vasta kaelu `rünkä KJn; `Taĺnamaal omma˽kaĺjoʔ, paeʔ vai kaĺjoʔ Kan || jääpank suured eä kaĺlud. tuul ajab kevade jõe `kaldale eä kaĺlud Juu

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur