kali2 n, g kaliS, g kaĺjuKhnümmargune puukaigas a. teivas, kepp (ka mängudes) akkasid kalidega `kurni veeretamaJäm; puu kali, millega vöib uśsi ää tappada, kui teele `juhtub; tömma kali käde ning löö `pihta (koertele) Khk; vöta kali ja anna rebaseleMus; [linad] `viidi ligu vee `sisse, `lauti keik üksteise `körva, sured kalid `pandi `pεεleKaa; poisid peksid kalidega küla vahelVll; Mine löö sealt põesast üks ea kaliPöi; Kaliga löödeks munale pihta, kui mängideks klopseKäib. hoob, kang rupelde `teise `kohta suurde kalidegaJäm; Puu `aeti kalide abil `pεεleKaa; kalid on `väiksemad, oovad on jämed puudVll; mehed putkestasid kaliga kivisiPöi; kui ep suuda muidu `tõsta, pange kalid `allaMuh; kalidega kaŋŋutaksePhl; tuõgõ kaĺjud ää, taris lääb Khnc.hrl plveerispuu veesõiduki liigutamiseks kuival laeva mere `aemise kalid; kalid ala - -, laev `kergest jooseb `röhka `koutuJäm; laivale pannasse kalid `alla, kui mere tömmetaseKhk; kui paet üles tömmetse, siis pannatse kalid ala, muidu läheb rihva `sisseMus; kalamehed vidavad `paati üles kalide ehk rullide pealReid.hrl pl heina- või viljakoorma aluspuud kui `einu tuuasse `reega, siis pannasse pöigeti kalid ala ja `piuti taaKhk; `koorma kalid, mis eina `koorma ala pannasse pöigeti üle karsasteMus; kalid pannasse `vankri `peale, siis mahub εnam `pealeMuh; kui `koormat `tehta `vankre `pεεle, siis `panta kalid `pεεle, et `rohkem `pεεle lεhebEmmVrdkalikas1, kalipuu, kall1, kallu2