kalbak(as)kalba|kas g -kaAudHääJürKadSimLaiVlPõ, -kassKan, `kalba-JõeLügJõh; kalbak g -aVil(`kal-Jõh), g -uKodTrvHelRanKamOteVhulgus, logard, kaltsakas oh sa va `kalbakas,`kõnnib kui sant `pitki mad‿`ilma Lüg; sie `kalbak, räbäläs `riides, `juodik ja, ärä`ulgu `selle `kalbakagaJõh; va kalbakas ta ikke oo, na lohakalt `riidesAud; käib nagu kalbakas, ilp ies, tallukas taga; `uitab `ringi nagu kalbakas, ei `kohta `paika `kuśkilKad; inetun `riiden inimene oo kalbakKod; mis mees see on, mud́u kalbakasPil; kõńd ku üit́s vana kalbak, kes sedäsi näruden om Trv; ta om kui‿ts vana kalbak, ei mõśta `endä `jalgu iluste `kinni `kängiKam; püksiʔ ommaʔ lokikallaʔ, käü nigu vana kalbak; `algusõn es `saaki jako, et tuu kalbakass oĺl nii haritu miisKan; kalbak oĺl joodik, kõrdsist tuĺl, `kõŕtsi lät́sVas || hilbud, riidenärud kilbakad ja kalbakad `ümmerPltVrdkaldak