[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Leitud 2 artiklit
kala kala üld
1. igasugune kala (kohati üksnes räim); kalatoit kalad `lähväd `verku `ennemb pimedama `üöga; kagutuul viib kalad `kausistki `välja; ega kalal `kella `kaelas ole ega `ülge `sängi tule Jõe; Ei sedä kala viel pada `panna, mes vies `laksu lüöb (ära liiga vara rõõmusta); kala on vesi (kindla asukohata), kerd siin, kerd siel; kala `etsib `kohta, kus sügävämb, mies `kohta, kus paremb; `Uomigull kala ja `kardul, `lounaks `kardul ja kala (kehviku toit); Ei ole kala `luieta ega puu `oksieta (igal heal omad vead); `Aeva igä kala ja pala, vade ku peremies `seljä `kierdäb, siis kaks (teenija söömisest); Sidä kala kass saab, midä `naugu (omad vitsad peksavad); Kala akkab `roiskuma pääst, maja kaduksest Kuu; `suuri kalu `raiusivad ahingega juest; siis `toivad sügise `mardibä aeal `jälle `värsked `silku, siis nied olid `niigu kalad ilusad VNg; `metsavaht lei jõest `suure kala, ahingiga `püüdas; alasti kala, ei õle `suomussi tämäl; kalad `ruogitasse `vällä ja `pannasse akkama Lüg; sai `suuri ja `pieni kalo; `piened maod `panna `oŋŋe `otsa ja `püvvedä `kallo; vei mänemä `merre kogo `kalloga ühes tükküs Vai; Meitel on kala, mueal räimes; et sa sedasi kuue änna `sisse kalu `vötsid, seda‿s tohi `jälle; äkine kala, ainult sool, sibult natine `juure. kut `tundi kolm neli olnd [soolas] Jäm; rüsadega `püitasse `suuri kalu, `vörkudega `püitasse pisissi kalu; kui kala lepane on, siis saab neid veel; peab ne kalad εε tegema Khk; muist on oue kuivat kala ka Kär; ahju `küpsend kalad oo söduksed εεd `koltsed; Üheksa kala `söödud ära (uusaastaööl) ja kui nägid [unes], kes `sulle `juua töi, see pidi su mees olema; `raanda täis `kiutud kalu Mus; Kui lestanaine oli ää läind, akati `mütmekesta kalu tegema Kaa; Kuula, kala karjub (kigiseb kuival), neid saab küll veel; Vihm just `kaela kukkumas, aga äi tule, `sõuksega kala võtab (hakkab õnge); Kui kalad vee peal pesevad, on vihm `käega `katsuda. Kalad `kargavad veest `välja ja löövad `laksu; Aŋŋeras ja luts `üüti sii ääres libe kalaks; Kala keedeti tuhliste peal `katlas, keedet kala; Küpset kala `söödi, kala küpsetati pahla `otsas tule peal Pöi; me lähme kalu `kauplema Muh; Maigudab kut kala kuial (kui inimene sõna suust ei saa); Üks silm sihib kala, teina leiba (kõõrdsilmsest) Emm; kala arimese päebad olid mõisas Rid; lutsud ja vähikalad oo `pehmed kalad; `võetasse kuib sealehareis ja `viinä ja õlut koa puust `lähkridegä, sis pidid kala ennem käte `saama [müütajailt]; kaladele pannasse `esteks vähä `soola `piale, `öötse veri`soolas Mar; Kui pailu soolast silku söön oled, siis akkad jänutama, [öeld] kala tahab ojuda Han; Mere `ärgä piä mitte `kiegi kalaks. Räim, luts, tobias ei põlõ kalad, kala ikka `siokõ, mis suurõm ond Khn; ku tuul mere kurgust pidi olema, siis kala ei saa, pidi paeast koa `väĺla `viima Aud; unna `otsa pannakse kala, a õnge `otsa viidikas; kui suur rohe on, sis änam võrguga kala ei saa Vän; Võta võid ja katsu kala (söö, mida soovid); [mees] nägu kala perus (kimbatuses) Tor; Kel käed, sel kalad; ku kalad `viskavad (hüppavad veest välja), siis tuleb ilust `ilma Hää; meil on vähe `teisu kalasid Ris; ta on nii `terve inime kui kala vees; kala sai riim`soola `pandud, väheke `soola `peale Juu; Kass tahtub kala saada (poisikese suitsuhimust) KuuK; mida kala `keegi ot́sib, seda ta lejab Ann; kala lüöb ligidalle (tuleb võrku) Kad; leib on meil kala [öeldakse], kui `jõudu ei ole kala `osta VJg; lähän kalade `vasta Trm; kalad mängäväd vede siden; nüid oo vi̬i̬l kalal veri sidess ajamata (kala puhastamata) Kod; kõik kala on ia, kui kalad tahad `süia Lai; suure kaladest tetäs suppi ja raets panni pääl Hls; olevet üit́s jagu kalu, kes `leńdävet Krk; eläb nigu kala `leigen vi̬i̬n (uimaselt); ike `vaatse ilmaga saeva `kallu Ran; `värski kala keedä sa äste läbi Puh; kala kõtuli ojob, lõpusse om laḱka; ega ta tü̬ü̬d ei viisi tetä, jõe veeren kongutap `kallu; miu kalaline `tulli kodu jo, puhast kala ärä Nõo; kalla ja `putru keedit Võn; ma ei tiiä kalade nimesit `kõiki Kam; Kes kala mõrran, tu̬u̬ taht väĺlä, kes väĺlän, tu̬u̬ taht mõrda (abielust) Ote; ma‿i˽tiiä midägi˽kallust San; Kala ot́s süvämbät vett, inemine parembat ellu Krl; kalol umma hurmaʔ; lainõʔ visaśs kalaʔ kavvõdahe maa pääle; maʔ es sü̬ü̬˽noid kallu Rõu; Vanatarõ Hell jo˽kalloga˽siin; Terve ku kala veeh (ilusast loomast); Ütski kala ei ole luulda, inemine süüldä Vas; kallo `rakma; lät́s `randa `kallu `perrä; mul omma käeʔ kalloga ku̬u̬h; edimäne kala, tu̬u̬d angu‿i tõõsõlõ, sõ̭ss annat kui uma õ̭nnõ arʔ; paastu aol kõgõ süvväss kallo, tohiki muud Se; gu um leib salvõh, kalaʔ ummaʔ aad́a all, kala `pü̬ü̬d́ja tuu esi `küńdjamehele kallu aad́a läve alaʔ Lut || rikkalik kalasaak Kova kala Kuu; See on ikka kole kala, mis siit merest on `välja `väätud Pöi | värskena, soolamata vähe, mis siis siit `randadest [räimi] sai, nied kulusid niisama kalast peast ära Kad; lai kala suurem kala, vääriskala Seal oli `sõuke kena pühadelaud: laiad kalad, õlut, viin, püüli saiad ja peened leivad; Lai kala puhastati noaga, see äi olnd rappimine Pöi; latikad, lestad ja, aavid ja, kohad ja, kõik said laia kala nime Muh; `Laia kala tehta sedaviisi, et `vεεda räim kõhu alt luhki ja roog `välja Emm; Laia kala kuivatatakse harilikult nööril Phl; Lebakotti `pandi [pulmade ajal] puhast `leiba, liha, `laiu kalu, võid, nisu`leiba, kõige paramad Han; valge kala 1. räim või räimetaoline kala `Valge kala, must leib ja kali oli see pea toidus Pöi; `valge kala on `lahtise soomussega nagu räim; `valged kalad on `sõuksed särje `suurdust ilma soomusseta Hää 2. suurem hõbedaste soomustega kala, sag lõheline `Valged kalad vai `säünjämmed olid ige paremad; Küll neil `valgeil kalul on vade magus ja `rasvane liha Kuu; nied `oldi `valged kalad, `valged ladigad Vai; vana kala fig asjatundja, kogenud Juhan oli küll vana kala, aga nää, läks mörda (laskis end petta) Pha; Poiss on juba vana kala, mütu `aastad sõitnd Pöi; Ta on jo vana kala, küll ta sellega toime tuleb Käi; Liide meelitas noore poisi ära, ta jo vana kala Mar; ei liha ega kala midagi ebamäärast Ei puus ega maas, ei liha ega kala Mus; Ei teand, mis ta oli, liha või kala (enne abielu mees naist lähemalt ei tundnud) Muh; Äi ole kala äga liha Emm; kalale, kalal, kalalt kalastama(s), kalastamast juo `nuorenna akkasin kalal `käima VNg; tulevad kalalt `vällä juo; ega `enne `saandki kalale `mennä kui ikke `viljad maas Lüg; Kalale minejale äe (ära) soovi `ilmaski `õnne, siis just kala äe läheb Pöi; lähme võrguga kalale Vän; tulega kalal `käima Jür; venelased käivad iga pääv kalal Trm; on juba aeg, vaea kalale minna Ksi; ku ma nu̬u̬r olli, siss käesi kalal ja vähjul ka käesi Nõo; vaia no˽minnä˽kalalõ Har; latsõ läävä kalalõ Se || Kalal `käümä hum aset märgama (lapse puhul) Kuu; van kala(s) kalastama(s) `meie mehed on `käinud `väljaspuol ka kalas Jõe; `läksima kala; `käisima kalas Lüg; olid `Vaiste all kalas Var; kalu söötma fig merehaigena merre oksendama `Tunsin, et akkab `kiskuma ja siis ma kεisin kalu `söötamas Mus; `August `polla saand mere pεεl midagid teha, ta oli keik see aeg kalu `söötand Kaa; Esteks aes tihtipεεle kalu söötma Emm; sõi `Kihnus riisi`putru ja magusi `ponksisi kõhu täis, kus akkas siis ti̬i̬ pääl kalu `sü̬ü̬tmä Hää || Kalade söödaks läinu uppunud – Hää
2. liha `turssa on `niisike `tuima kalaga VNg; `ülge kala oli jah, liha oli maalooma liha Khk; rasvane kala sellel merisial; äärekala kala oo εε `süia Mus
3. euf hüljes Üljest nimetati ikka kalaks Jäm; Ta (hülgekütt) tohtind mette üljes ütelda, pidi ütlema kala Rei
1. igasugune kala (kohati üksnes räim); kalatoit kalad `lähväd `verku `ennemb pimedama `üöga; kagutuul viib kalad `kausistki `välja; ega kalal `kella `kaelas ole ega `ülge `sängi tule Jõe; Ei sedä kala viel pada `panna, mes vies `laksu lüöb (ära liiga vara rõõmusta); kala on vesi (kindla asukohata), kerd siin, kerd siel; kala `etsib `kohta, kus sügävämb, mies `kohta, kus paremb; `Uomigull kala ja `kardul, `lounaks `kardul ja kala (kehviku toit); Ei ole kala `luieta ega puu `oksieta (igal heal omad vead); `Aeva igä kala ja pala, vade ku peremies `seljä `kierdäb, siis kaks (teenija söömisest); Sidä kala kass saab, midä `naugu (omad vitsad peksavad); Kala akkab `roiskuma pääst, maja kaduksest Kuu; `suuri kalu `raiusivad ahingega juest; siis `toivad sügise `mardibä aeal `jälle `värsked `silku, siis nied olid `niigu kalad ilusad VNg; `metsavaht lei jõest `suure kala, ahingiga `püüdas; alasti kala, ei õle `suomussi tämäl; kalad `ruogitasse `vällä ja `pannasse akkama Lüg; sai `suuri ja `pieni kalo; `piened maod `panna `oŋŋe `otsa ja `püvvedä `kallo; vei mänemä `merre kogo `kalloga ühes tükküs Vai; Meitel on kala, mueal räimes; et sa sedasi kuue änna `sisse kalu `vötsid, seda‿s tohi `jälle; äkine kala, ainult sool, sibult natine `juure. kut `tundi kolm neli olnd [soolas] Jäm; rüsadega `püitasse `suuri kalu, `vörkudega `püitasse pisissi kalu; kui kala lepane on, siis saab neid veel; peab ne kalad εε tegema Khk; muist on oue kuivat kala ka Kär; ahju `küpsend kalad oo söduksed εεd `koltsed; Üheksa kala `söödud ära (uusaastaööl) ja kui nägid [unes], kes `sulle `juua töi, see pidi su mees olema; `raanda täis `kiutud kalu Mus; Kui lestanaine oli ää läind, akati `mütmekesta kalu tegema Kaa; Kuula, kala karjub (kigiseb kuival), neid saab küll veel; Vihm just `kaela kukkumas, aga äi tule, `sõuksega kala võtab (hakkab õnge); Kui kalad vee peal pesevad, on vihm `käega `katsuda. Kalad `kargavad veest `välja ja löövad `laksu; Aŋŋeras ja luts `üüti sii ääres libe kalaks; Kala keedeti tuhliste peal `katlas, keedet kala; Küpset kala `söödi, kala küpsetati pahla `otsas tule peal Pöi; me lähme kalu `kauplema Muh; Maigudab kut kala kuial (kui inimene sõna suust ei saa); Üks silm sihib kala, teina leiba (kõõrdsilmsest) Emm; kala arimese päebad olid mõisas Rid; lutsud ja vähikalad oo `pehmed kalad; `võetasse kuib sealehareis ja `viinä ja õlut koa puust `lähkridegä, sis pidid kala ennem käte `saama [müütajailt]; kaladele pannasse `esteks vähä `soola `piale, `öötse veri`soolas Mar; Kui pailu soolast silku söön oled, siis akkad jänutama, [öeld] kala tahab ojuda Han; Mere `ärgä piä mitte `kiegi kalaks. Räim, luts, tobias ei põlõ kalad, kala ikka `siokõ, mis suurõm ond Khn; ku tuul mere kurgust pidi olema, siis kala ei saa, pidi paeast koa `väĺla `viima Aud; unna `otsa pannakse kala, a õnge `otsa viidikas; kui suur rohe on, sis änam võrguga kala ei saa Vän; Võta võid ja katsu kala (söö, mida soovid); [mees] nägu kala perus (kimbatuses) Tor; Kel käed, sel kalad; ku kalad `viskavad (hüppavad veest välja), siis tuleb ilust `ilma Hää; meil on vähe `teisu kalasid Ris; ta on nii `terve inime kui kala vees; kala sai riim`soola `pandud, väheke `soola `peale Juu; Kass tahtub kala saada (poisikese suitsuhimust) KuuK; mida kala `keegi ot́sib, seda ta lejab Ann; kala lüöb ligidalle (tuleb võrku) Kad; leib on meil kala [öeldakse], kui `jõudu ei ole kala `osta VJg; lähän kalade `vasta Trm; kalad mängäväd vede siden; nüid oo vi̬i̬l kalal veri sidess ajamata (kala puhastamata) Kod; kõik kala on ia, kui kalad tahad `süia Lai; suure kaladest tetäs suppi ja raets panni pääl Hls; olevet üit́s jagu kalu, kes `leńdävet Krk; eläb nigu kala `leigen vi̬i̬n (uimaselt); ike `vaatse ilmaga saeva `kallu Ran; `värski kala keedä sa äste läbi Puh; kala kõtuli ojob, lõpusse om laḱka; ega ta tü̬ü̬d ei viisi tetä, jõe veeren kongutap `kallu; miu kalaline `tulli kodu jo, puhast kala ärä Nõo; kalla ja `putru keedit Võn; ma ei tiiä kalade nimesit `kõiki Kam; Kes kala mõrran, tu̬u̬ taht väĺlä, kes väĺlän, tu̬u̬ taht mõrda (abielust) Ote; ma‿i˽tiiä midägi˽kallust San; Kala ot́s süvämbät vett, inemine parembat ellu Krl; kalol umma hurmaʔ; lainõʔ visaśs kalaʔ kavvõdahe maa pääle; maʔ es sü̬ü̬˽noid kallu Rõu; Vanatarõ Hell jo˽kalloga˽siin; Terve ku kala veeh (ilusast loomast); Ütski kala ei ole luulda, inemine süüldä Vas; kallo `rakma; lät́s `randa `kallu `perrä; mul omma käeʔ kalloga ku̬u̬h; edimäne kala, tu̬u̬d angu‿i tõõsõlõ, sõ̭ss annat kui uma õ̭nnõ arʔ; paastu aol kõgõ süvväss kallo, tohiki muud Se; gu um leib salvõh, kalaʔ ummaʔ aad́a all, kala `pü̬ü̬d́ja tuu esi `küńdjamehele kallu aad́a läve alaʔ Lut || rikkalik kalasaak Kova kala Kuu; See on ikka kole kala, mis siit merest on `välja `väätud Pöi | värskena, soolamata vähe, mis siis siit `randadest [räimi] sai, nied kulusid niisama kalast peast ära Kad; lai kala suurem kala, vääriskala Seal oli `sõuke kena pühadelaud: laiad kalad, õlut, viin, püüli saiad ja peened leivad; Lai kala puhastati noaga, see äi olnd rappimine Pöi; latikad, lestad ja, aavid ja, kohad ja, kõik said laia kala nime Muh; `Laia kala tehta sedaviisi, et `vεεda räim kõhu alt luhki ja roog `välja Emm; Laia kala kuivatatakse harilikult nööril Phl; Lebakotti `pandi [pulmade ajal] puhast `leiba, liha, `laiu kalu, võid, nisu`leiba, kõige paramad Han; valge kala 1. räim või räimetaoline kala `Valge kala, must leib ja kali oli see pea toidus Pöi; `valge kala on `lahtise soomussega nagu räim; `valged kalad on `sõuksed särje `suurdust ilma soomusseta Hää 2. suurem hõbedaste soomustega kala, sag lõheline `Valged kalad vai `säünjämmed olid ige paremad; Küll neil `valgeil kalul on vade magus ja `rasvane liha Kuu; nied `oldi `valged kalad, `valged ladigad Vai; vana kala fig asjatundja, kogenud Juhan oli küll vana kala, aga nää, läks mörda (laskis end petta) Pha; Poiss on juba vana kala, mütu `aastad sõitnd Pöi; Ta on jo vana kala, küll ta sellega toime tuleb Käi; Liide meelitas noore poisi ära, ta jo vana kala Mar; ei liha ega kala midagi ebamäärast Ei puus ega maas, ei liha ega kala Mus; Ei teand, mis ta oli, liha või kala (enne abielu mees naist lähemalt ei tundnud) Muh; Äi ole kala äga liha Emm; kalale, kalal, kalalt kalastama(s), kalastamast juo `nuorenna akkasin kalal `käima VNg; tulevad kalalt `vällä juo; ega `enne `saandki kalale `mennä kui ikke `viljad maas Lüg; Kalale minejale äe (ära) soovi `ilmaski `õnne, siis just kala äe läheb Pöi; lähme võrguga kalale Vän; tulega kalal `käima Jür; venelased käivad iga pääv kalal Trm; on juba aeg, vaea kalale minna Ksi; ku ma nu̬u̬r olli, siss käesi kalal ja vähjul ka käesi Nõo; vaia no˽minnä˽kalalõ Har; latsõ läävä kalalõ Se || Kalal `käümä hum aset märgama (lapse puhul) Kuu; van kala(s) kalastama(s) `meie mehed on `käinud `väljaspuol ka kalas Jõe; `läksima kala; `käisima kalas Lüg; olid `Vaiste all kalas Var; kalu söötma fig merehaigena merre oksendama `Tunsin, et akkab `kiskuma ja siis ma kεisin kalu `söötamas Mus; `August `polla saand mere pεεl midagid teha, ta oli keik see aeg kalu `söötand Kaa; Esteks aes tihtipεεle kalu söötma Emm; sõi `Kihnus riisi`putru ja magusi `ponksisi kõhu täis, kus akkas siis ti̬i̬ pääl kalu `sü̬ü̬tmä Hää || Kalade söödaks läinu uppunud – Hää
2. liha `turssa on `niisike `tuima kalaga VNg; `ülge kala oli jah, liha oli maalooma liha Khk; rasvane kala sellel merisial; äärekala kala oo εε `süia Mus
3. euf hüljes Üljest nimetati ikka kalaks Jäm; Ta (hülgekütt) tohtind mette üljes ütelda, pidi ütlema kala Rei
kala-
1. kala(de)st Kui liha liem, siis `liipa päält, kui kala liem, siis `kaapa `pohjast (kus rammusam) Kuu; `värski `räimi `pannasse `leivä `sisse, sie on kala kakk vai `piirakas; kalajahu tehässe, kalad `kuivadetta ja javadetta Lüg; Too kalalaga ning kasta leib `sisse Jäm; kalakakku `tehti ka, - - `tehti see `ööneks leib sehest ja siis `pandi kala `sisse ka, sedist `värsket kala ning liha leigati ka `pεεle `sönna Ans; kala`leiba `vötma (veidi sööma, sealhulgas kala) Kaa; Kalasuppi `tehti, `tuhli killud sihes, `soola ka; Kalajahu tehakse ja kala`rasva aetakse; Leva tegemise `aegu `pandi kalad leva `sisse, `küpsesid äe - -, `ööti kalaleib; Meil pole mitte kala `süĺti `tehtud. Kalasüĺt on kena küll, aavist ja tursast saab kõik see parama süldi Pöi; kalalagast `tehta `sousti; Kalalaga aa ea tuhlikörus. Mönes vaesemas peres polndkid vanast muud, kut elast tuhlistest ja kalalaast Emm; poiss söi koorit tuhlisid ja kalalaga Käi; Lihaleent `liipa pialt, kala leent `kaapa põhjast Han; Lihasuppi lipsi päält, kalasuppi kaabi põhjast Hää; silgusuppi `üitakse `rohkem kalasupp Kei; kala suppi kiädän. kiissa supp õli edemält; kalasuppi kut́sid vanass kala li̬i̬m; kalaleib one leib ja kala; `värskess kalass `kiätässe kala `süĺti; kala eli tuadasse `põŕsile, kui `põrsad ei sü̬ü̬. kala rasvass kiädetässe kala eli Kod; ma `kuulsin, et olema kala`süĺti ka `tehtud Lai; kalali̬i̬m sagenes ärä, vaśt ku kala keedäd Hls; ma esi tei kalapiirakut, panni leevä vahele `kiissu Ran; meil ku kalasuppi keedät, sõ̭ss üldäss: rõba mis rõba, a uhka um tobra; Kalust `võeti `keeti kala süĺt Rõu; ma olõ kala piiraket tennü Räp
2. kala(de) jaoks `Kalla `löüget vett kala`moldi, et saab kalad sulama Kuu; minega viel neid `viia, kui ei ole kala `korvi; kala`vardaga `küpsededa kalu VNg; Kala`kummi sies `oiti eluskalad. Kalakumm `sõisas `ankrus mere`ranna ligi vies, kala`kummil `piened `augud sies Lüg; kala`lahtmed on `tehtud louast, mis virvust `tehtud, nimedeste `sarjadeks; Pogradel (piirivalvuritel) oli kalaveerend `seltsis Jäm; kala kihad on pεεlt laiemad ning alt `kitsamad; kala sarjad `tehti korvi `piirgudest - - nönda kut korvi pöhi; Kalasarja pεεle kalti veri`soolas kalad; Kala`sarjade pεεl kalad `kuisid `ühesuguselt; kala öli piab `joodama, kui jalad `aiged on Khk; kala kiha kut toor, suur nöu, `senna `sisse `mahtus vakka kaks kolm kalu, kui `sisse soolati Kär; kalavarras ja pahl on `ühte`moodi Mus; Kalaoone oli kiviparandaga, sääl oiti kalakiha ning lihakiha; Kalakihase `pandi `talveks kalu `soola; Sätime kalatarjad üles ning paneme räimed tuule käde kuivama; Kalatari jähi palava pääva käde ning päike oo räimed ää kupatand Kaa; pihlapu puust kalapahla pani `uudi (voodi) `jalguotsa `püsti (luupainaja vastu) Pha; `Tuhli- [ja] kalakorvid, nee olid änamast ikka külimetused; Kala nõu oli suur vakane puunõu, puu vitsad peal, koan peal; Kalaait oli viljaaida `otsas, aru korral sauna `otsas; kalaputkud olid `pitklikud; Kala `püüsed `tehti kõik kodu, kedreti lõng ja kojuti võrgu-noodalinad Pöi; kala kessid o lõŋŋast kojotud; kala tari oo roegastest Muh; Kalaait tehta maast tükk maad ülemale, nukkade all ja keskel aa kivid, siis tuul saab alt läbi puhuda; Kalarasi aa vöirasjast suurem. Kalarasi panti kaalakotti; Kalarεεtsiga `toodi kalad rannast kuju Emm; Kalapahl on Kassaris üleni lestlik Käi; kalakessid, lõngast oo `tehtod, kahe`kortsest mõrralõngast Mar; kalad ja lihad, soolatsed kraamid oo isi `aitas, see oo kalakammer; mool oo kala nõu ja silgujärg sees koa Lih; kalapahladese pannasse kalad; kalatarjad põimitse `vitstest, kalatarjadele `pantase kalad `kuima Kse; sõitis kala `püistega mere `ääre Tõs; kala sump, `keskelt on `väiksi `aukusi täis, kalad `oitaks sääl sihis Hää; kala `püised – mõrrad ja not́id Tor; kalamestel oĺl küll kujutud võrgu linast kala keśs, mõŕts, sinna `pandi kalad `sisse ja `toodi koeo Vän; kalakoŕvid on pikad koŕvid, käivad paari `viisi Trm; kala nõud one võrgud ja rüsäd ja; kala kumm, kos kalad siden, `sinna `pańti elos kalad. kala kummid lavvadess testod, neli `pośti, lavvad `külge lüädud; kala varras, lõmmuss pi̬i̬rg, tehässe õts teräväss, sorgatasse läbi kalass Kod; Uugu (Hugo) tei esi kala kummi, võt́t üte tünni, laśk oherdiga lavvat täis `mulke Ran; nääʔ olliva nii jalg vai puultõist `korgõʔ, näit kutsuti kalasaaniss Räp; lavvost tett jalastõga kalasaań Se
3. kogum kalu `viimase `päivä`vieru `luomaga vois `saada kova pattaka [kalu], kui kalapank `luomale `langes Kuu; `kallaspapp sie `ääres, `kalda pääl `vahtis kala`parvesi Jõh; `kallaspappi nägi kohe, kui kala`parve tuli Vai; äkiste üks parv tuli, nii tihe kala pank Pha; Kevadeti olid vahest nii suured kala parved Pöi; kus kolmsada `mõetu `mõrdas oo, see oo siis nagu kala pank Muh; kui kala parve `pääle `trehväd, siss annab `väĺlä vedädä Ran
1. kala(de)st Kui liha liem, siis `liipa päält, kui kala liem, siis `kaapa `pohjast (kus rammusam) Kuu; `värski `räimi `pannasse `leivä `sisse, sie on kala kakk vai `piirakas; kalajahu tehässe, kalad `kuivadetta ja javadetta Lüg; Too kalalaga ning kasta leib `sisse Jäm; kalakakku `tehti ka, - - `tehti see `ööneks leib sehest ja siis `pandi kala `sisse ka, sedist `värsket kala ning liha leigati ka `pεεle `sönna Ans; kala`leiba `vötma (veidi sööma, sealhulgas kala) Kaa; Kalasuppi `tehti, `tuhli killud sihes, `soola ka; Kalajahu tehakse ja kala`rasva aetakse; Leva tegemise `aegu `pandi kalad leva `sisse, `küpsesid äe - -, `ööti kalaleib; Meil pole mitte kala `süĺti `tehtud. Kalasüĺt on kena küll, aavist ja tursast saab kõik see parama süldi Pöi; kalalagast `tehta `sousti; Kalalaga aa ea tuhlikörus. Mönes vaesemas peres polndkid vanast muud, kut elast tuhlistest ja kalalaast Emm; poiss söi koorit tuhlisid ja kalalaga Käi; Lihaleent `liipa pialt, kala leent `kaapa põhjast Han; Lihasuppi lipsi päält, kalasuppi kaabi põhjast Hää; silgusuppi `üitakse `rohkem kalasupp Kei; kala suppi kiädän. kiissa supp õli edemält; kalasuppi kut́sid vanass kala li̬i̬m; kalaleib one leib ja kala; `värskess kalass `kiätässe kala `süĺti; kala eli tuadasse `põŕsile, kui `põrsad ei sü̬ü̬. kala rasvass kiädetässe kala eli Kod; ma `kuulsin, et olema kala`süĺti ka `tehtud Lai; kalali̬i̬m sagenes ärä, vaśt ku kala keedäd Hls; ma esi tei kalapiirakut, panni leevä vahele `kiissu Ran; meil ku kalasuppi keedät, sõ̭ss üldäss: rõba mis rõba, a uhka um tobra; Kalust `võeti `keeti kala süĺt Rõu; ma olõ kala piiraket tennü Räp
2. kala(de) jaoks `Kalla `löüget vett kala`moldi, et saab kalad sulama Kuu; minega viel neid `viia, kui ei ole kala `korvi; kala`vardaga `küpsededa kalu VNg; Kala`kummi sies `oiti eluskalad. Kalakumm `sõisas `ankrus mere`ranna ligi vies, kala`kummil `piened `augud sies Lüg; kala`lahtmed on `tehtud louast, mis virvust `tehtud, nimedeste `sarjadeks; Pogradel (piirivalvuritel) oli kalaveerend `seltsis Jäm; kala kihad on pεεlt laiemad ning alt `kitsamad; kala sarjad `tehti korvi `piirgudest - - nönda kut korvi pöhi; Kalasarja pεεle kalti veri`soolas kalad; Kala`sarjade pεεl kalad `kuisid `ühesuguselt; kala öli piab `joodama, kui jalad `aiged on Khk; kala kiha kut toor, suur nöu, `senna `sisse `mahtus vakka kaks kolm kalu, kui `sisse soolati Kär; kalavarras ja pahl on `ühte`moodi Mus; Kalaoone oli kiviparandaga, sääl oiti kalakiha ning lihakiha; Kalakihase `pandi `talveks kalu `soola; Sätime kalatarjad üles ning paneme räimed tuule käde kuivama; Kalatari jähi palava pääva käde ning päike oo räimed ää kupatand Kaa; pihlapu puust kalapahla pani `uudi (voodi) `jalguotsa `püsti (luupainaja vastu) Pha; `Tuhli- [ja] kalakorvid, nee olid änamast ikka külimetused; Kala nõu oli suur vakane puunõu, puu vitsad peal, koan peal; Kalaait oli viljaaida `otsas, aru korral sauna `otsas; kalaputkud olid `pitklikud; Kala `püüsed `tehti kõik kodu, kedreti lõng ja kojuti võrgu-noodalinad Pöi; kala kessid o lõŋŋast kojotud; kala tari oo roegastest Muh; Kalaait tehta maast tükk maad ülemale, nukkade all ja keskel aa kivid, siis tuul saab alt läbi puhuda; Kalarasi aa vöirasjast suurem. Kalarasi panti kaalakotti; Kalarεεtsiga `toodi kalad rannast kuju Emm; Kalapahl on Kassaris üleni lestlik Käi; kalakessid, lõngast oo `tehtod, kahe`kortsest mõrralõngast Mar; kalad ja lihad, soolatsed kraamid oo isi `aitas, see oo kalakammer; mool oo kala nõu ja silgujärg sees koa Lih; kalapahladese pannasse kalad; kalatarjad põimitse `vitstest, kalatarjadele `pantase kalad `kuima Kse; sõitis kala `püistega mere `ääre Tõs; kala sump, `keskelt on `väiksi `aukusi täis, kalad `oitaks sääl sihis Hää; kala `püised – mõrrad ja not́id Tor; kalamestel oĺl küll kujutud võrgu linast kala keśs, mõŕts, sinna `pandi kalad `sisse ja `toodi koeo Vän; kalakoŕvid on pikad koŕvid, käivad paari `viisi Trm; kala nõud one võrgud ja rüsäd ja; kala kumm, kos kalad siden, `sinna `pańti elos kalad. kala kummid lavvadess testod, neli `pośti, lavvad `külge lüädud; kala varras, lõmmuss pi̬i̬rg, tehässe õts teräväss, sorgatasse läbi kalass Kod; Uugu (Hugo) tei esi kala kummi, võt́t üte tünni, laśk oherdiga lavvat täis `mulke Ran; nääʔ olliva nii jalg vai puultõist `korgõʔ, näit kutsuti kalasaaniss Räp; lavvost tett jalastõga kalasaań Se
3. kogum kalu `viimase `päivä`vieru `luomaga vois `saada kova pattaka [kalu], kui kalapank `luomale `langes Kuu; `kallaspapp sie `ääres, `kalda pääl `vahtis kala`parvesi Jõh; `kallaspappi nägi kohe, kui kala`parve tuli Vai; äkiste üks parv tuli, nii tihe kala pank Pha; Kevadeti olid vahest nii suured kala parved Pöi; kus kolmsada `mõetu `mõrdas oo, see oo siis nagu kala pank Muh; kui kala parve `pääle `trehväd, siss annab `väĺlä vedädä Ran
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|