[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

kaks kaks g kahe p `kaht(e) R eP(g kahõ p `kahtõ Khn, g kae Sim, p kast Kod); kaksi (rahvalauludes, ütlustes)
1. kaks a.  kindel hulk `eile kaks kilu oli `kammela `vergus Jõe; Üks ige üks mies, kaks miest `voitlevad ka kuradiga `vastamisi; Kaks sest `kasva [öeld], ku last `liiast `hoieti Kuu; `läksin `kahte talu VNg; tulevad kahed `lapsed (kahest abielust); Kui kaks kuos, sis `kolmas suus (taga rääkida) Lüg; Kaks `näitavad tuld, neli `tievad aset, üks `eidab `piale = koer; Kaks `juoksevad ies, kaks ajavad taga = vankrirattad; Kaks `ilma `kolmandata ei jäe IisR; inimisel on kaks kätt ja kaks `jalga; jogi `lahku kaht `aara; kahel puol on [abaral] `arvad `silmad Vai; Kaks kätt rinna pεεl (surnud); `Möisas olid suured kahe poolega uksed Jäm; käristab kahe eest tööd tiha Ans; Käru, seda `üiti kahed rattad; mis sa raasid `kahte vahet (edasi-tagasi); töime ta kahe vahel tuba Khk; Nüid `aeti kahese `küĺge `körge mulla kuhi Kaa; `Päivi küll, äi kedagi ela `kahte `aega; Nee on just kut kaks iges `ärga (alati koos) Pöi; seitse nädalt oo kahede pühade vahet; võiks jo kaks kätt vahelutte seista (töötegemisest loobuda); `ühte keedust es keedeta `kahte `õhtud; ma taha nüid kahelt poolt ea `olla (mõlemaga hästi läbi saada) Muh; Kahte meest ma küll äi karda, kolm äi mahu kallale (kiidukuke suurustamine) Emm; kut kaks kätt rönna `pεεle saab (sureb), siis on keik kεε, mes tahtnd ja igatsend Käi; kus seda `kahte [hobust] oli, ju ikka öhöga `künti Rid; kui mõni laps sureb kahe vahelt ää, siis `öötasse, see on kahe vahelmene Mar; `kahte `seĺtsi loomad Mär; `kahtes maeas olid pulmad Vig; ennem kaks `kargamas kui viis `vingumas (loomi olgu vähem, aga hästi toidetud) Kse; Kui kaks koera purelevad, võtab kolmas kondi; Kaks `lindu ehitavad pesa, üks lind `kautab pesa (vallalisele inimesele vara ei kogune); Kaks `kandvad kolmat, kolm piad ja kahessa `jalga = jahimehed lastud karuga Han; siis tulavad tal (tõrvaahjul) leerid `ümmere kahest pu̬u̬lt küĺlest Var; kahe otsaga pulmad tulid iĺlem Mih; Nied kalad tulad `meite kahõ `piäle ää jagada; ei lastass `kahtõ maja ühe nime päl `olla Khn; Üks läheb `sisse, kaks tulevad `väĺla = sünnitamine haiglas; Obune komistab neĺla jala pääl, mis ime siis, kui inimene kahe jala pääl Hää; kahel pääval ei saan `väĺla Ris; oli sest `kahte nädalid, kui oli siin (kiri Kanadast) HMd; ega mul pole kahesi `käśsa Juu; `kahte paelu, `ühte vähe (vähese jaotamisel) Kos; siis tark oli üeld, kaks tükki suavad rikkust, kolmas jääb ilma JMd; igas saunas olid kahed rahvas (kaks peret) Koe; süöb suu, katsub `kaksi, kolmel olgu ju `iagi kogu ees Sim; tievad kahe `piale kahasse (heina) Iis; vai sa `kaste üvä suad, ilosad naiss ja `kruńti; egä ühess kast ei kasva (lapse hellitamisest) Kod; kui kaks ninapidi koos, siis kolmas ammaste vahel Lai; kaks mi̬i̬st tulevad ja läheväd KJn; instr kahe kaksi, kahekesi `üösse akkasima `tüöle kahe mehe VNg; kahe vene tulivad perädikko Vai; kahe tüdruku olime seal Kir; kahe venna Tür; elame siin kahe vanainimese VMr; kahe pere elavad sial Sim; näd alate kahe mehe panevad `leibä ahaju; ku õssan `liitri `viina, panen `põvve, assun `mü̬ü̬dä ti̬i̬d nagu kahe mehe (julgesti) Kod || rase ta põle enam üksi `ühti, nää on kaks Juu; ta ei ole üks, vaid kaks VJg b.  mõni, paar `jalga kaks pöhjast ülal Vll; Mets lõi päeva kahega iire`karva; Rihal `nurkas pisike `lamba aid, lammast kaks sihes; Küll seal vaka kahe osa `vilja on Pöi; sii oo ju `versta kaks vahet; nüid‿o `päeva kaks silm `aige ja vesine Muh; kaheks ~ kahes(s)e lahku, pooleks, laiali nüid‿se pere‿o kaheks juba Muh; noot `võeti kaheks, need kaks poolt siis `üiti nooda reied Mar; eidäb peret, [mesilased] `lähtvad kahese Var; Saksa riik läks kahesse Ris; kahe keelega ~ otsaga ~ peaga ~ persega ebausaldatav, põhimõttelage See üks va kahe otsaga inimene; Kahe perssega Jäm; kes kahe `keelne inimene on, seda üitse kahe `peaga rebaseks ehk kahe `persega rebaseks Vll; `Öeldaks kahe `persega peni ja kahe otsaga siga Hää; kahe keelega inimene räägi paĺlu `teisi inimeisi; mõni mees ka on sihuke kahe otsaga voŕst, räägib ühest asjast `mitmed `moodi Plt; kahele korrale, kahte korda ~ pähe kaks korda, kahel korral kahele `kõrrale `läksiväd `silmad `kinni Lüg; kahele korrale peksetasse ne laed (lademed) läbi `vartadega Muh; kanamuna, mis kahele korrale sünnib Emm; miks sa seda kahele korrale teed Rei; panin sõrmed suhu ja vilistasi `kahte `korda Kse; ta oo `kahte `korda kirjutan Var; seal põles `kahte `korda (tulekahjust) Tõs; `kahte `korda oli `aigemaeas Aud; `öösse `ärkasin kahele korrale üles Ann; tä one ärä õõrutud kahele kõrrale läbi; si̬i̬ o `kaste pähä siäl käänud; leimä rehädegä eenäd `kahte pähä ülesi Kod; olen `kahte `korda näind SJn; kahes mõttes ebakindel, kahevahel seesäb na kahes mõttes, põle `kindel, mis tehä Tõs; kahe silma vahel(e) märkamata, tähele panemata Jättas pooled asjad kahe silma vahele Jäm; Kahe silma vahel ja ninaotsa `varjus Rei; Kahe siĺma vahele `jääma Hää; see asi jäi kahe silma vahele Kei; kaks-kolm mõni, mitu kaks kolm kive, paar kolm munaku Vai; kaks kolm tükki oo korralt laudul; kaks kolm kasukast pannasse `selga Muh; `kahte `kolme `moodi Mar; ma aevastan kaks kolm `korda pärastiku Ris; kahe kolmel on siin `lammad Kei; annan tämäle kaks kolm `ku̬u̬ki; tõesed vihud `riśsi `piäle kahelt kolmelt realt Kod; kaht lugeda (koos eitusega) sõnatuks jäämisest ei `muista kaht lugeda Kuu; akkasivad nied majad põlemaie, `meie ei `õskand siis midagi enamb kaht lugeda Lüg; Jäi vaid, et ei osand enam `kahte lugeda Rak; Enam ei mõistnud kahte sealjuures üelda Trm; kaks nägema kaht võimalust arvestama Kalamies juo kaks nägeb, saab [kala] vai jääb `ilma `uobis; `Üeldi `ohkajes, et kaks püümies näge (kas tuleb eluga või upub) Kuu
2. number kaks ei `oska `kirjutada kaht Kuu; suur kaks ukse pääl Kär; üks oli väga ea, kaks oli ea, kolm läks `korda (hinnetest) Mar; üks ja siis on kaks Juu
3. kell kaks ma kahe `järge (kell kaks läbi) tuli `siia Mus; `eŕkan kell kaks `ü̬ü̬si Kod
Vrd kats

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur