kakskaks g kahe p `kaht(e) ReP(g kahõ p `kahtõKhn, g kaeSim, p kastKod); kaksi (rahvalauludes, ütlustes) 1. kaks a. kindel hulk `eile kaks kilu oli `kammela `vergusJõe; Üks ige üks mies, kaks miest `voitlevad ka kuradiga `vastamisi; Kaks sest `kasva [öeld], ku last `liiast `hoietiKuu; `läksin `kahte taluVNg; tulevad kahed `lapsed (kahest abielust); Kui kaks kuos, sis `kolmas suus (taga rääkida) Lüg; Kaks `näitavad tuld, neli `tievad aset, üks `eidab `piale = koer; Kaks `juoksevad ies, kaks ajavad taga = vankrirattad; Kaks `ilma `kolmandata ei jäeIisR; inimisel on kaks kätt ja kaks `jalga; jogi `lahku kaht `aara; kahel puol on [abaral] `arvad `silmad Vai; Kaks kätt rinna pεεl (surnud); `Möisas olid suured kahe poolega uksedJäm; käristab kahe eest tööd tihaAns; Käru, seda `üiti kahed rattad; mis sa raasid `kahte vahet (edasi-tagasi); töime ta kahe vahel tubaKhk; Nüid `aeti kahese `küĺge `körge mulla kuhiKaa; `Päivi küll, äi kedagi ela `kahte `aega; Nee on just kut kaks iges `ärga (alati koos) Pöi; seitse nädalt oo kahede pühade vahet; võiks jo kaks kätt vahelutte seista (töötegemisest loobuda); `ühte keedust es keedeta `kahte `õhtud; ma taha nüid kahelt poolt ea `olla (mõlemaga hästi läbi saada) Muh; Kahte meest ma küll äi karda, kolm äi mahu kallale (kiidukuke suurustamine) Emm; kut kaks kätt rönna `pεεle saab (sureb), siis on keik kεε, mes tahtnd ja igatsendKäi; kus seda `kahte [hobust] oli, ju ikka öhöga `küntiRid; kui mõni laps sureb kahe vahelt ää, siis `öötasse, see on kahe vahelmeneMar; `kahte `seĺtsi loomadMär; `kahtes maeas olid pulmadVig; ennem kaks `kargamas kui viis `vingumas (loomi olgu vähem, aga hästi toidetud) Kse; Kui kaks koera purelevad, võtab kolmas kondi; Kaks `lindu ehitavad pesa, üks lind `kautab pesa (vallalisele inimesele vara ei kogune); Kaks `kandvad kolmat, kolm piad ja kahessa `jalga = jahimehed lastud karuga Han; siis tulavad tal (tõrvaahjul) leerid`ümmere kahest pu̬u̬lt küĺlestVar; kahe otsaga pulmad tulid iĺlemMih; Nied kalad tulad `meite kahõ `piäle ää jagada; ei lastass `kahtõ maja ühe nime päl `ollaKhn; Üks läheb `sisse, kaks tulevad `väĺla = sünnitamine haiglas; Obune komistab neĺla jala pääl, mis ime siis, kui inimene kahe jala päälHää; kahel pääval ei saan `väĺlaRis; oli sest `kahte nädalid, kui oli siin (kiri Kanadast) HMd; ega mul pole kahesi `käśsaJuu; `kahte paelu, `ühte vähe (vähese jaotamisel) Kos; siis tark oli üeld, kaks tükki suavad rikkust, kolmas jääb ilmaJMd; igas saunas olid kahed rahvas (kaks peret) Koe; süöb suu, katsub `kaksi, kolmel olgu ju `iagi kogu eesSim; tievad kahe `piale kahasse (heina) Iis; vai sa `kaste üvä suad, ilosad naiss ja `kruńti; egä ühess kast ei kasva (lapse hellitamisest) Kod; kui kaks ninapidi koos, siis kolmas ammaste vahelLai; kaks mi̬i̬st tulevad ja lähevädKJn; instrkahe kaksi, kahekesi `üösse akkasima `tüöle kahe mehe VNg; kahe vene tulivad perädikkoVai; kahe tüdruku olime sealKir; kahe vennaTür; elame siin kahe vanainimeseVMr; kahe pere elavad sialSim; näd alate kahe mehe panevad `leibä ahaju; ku õssan `liitri `viina, panen `põvve, assun `mü̬ü̬dä ti̬i̬d nagu kahe mehe (julgesti) Kod || rase ta põle enam üksi `ühti, nää on kaksJuu; ta ei ole üks, vaid kaksVJgb. mõni, paar `jalga kaks pöhjast ülalVll; Mets lõi päeva kahega iire`karva; Rihal `nurkas pisike `lamba aid, lammast kaks sihes; Küll seal vaka kahe osa `vilja onPöi; sii oo ju `versta kaks vahet; nüid‿o `päeva kaks silm `aige ja vesineMuh; kaheks ~ kahes(s)e lahku, pooleks, laiali nüid‿se pere‿o kaheks jubaMuh; noot `võeti kaheks, need kaks poolt siis `üiti nooda reiedMar; eidäb peret, [mesilased] `lähtvad kaheseVar; Saksa riik läks kahesseRis; kahe keelega ~ otsaga ~ peaga ~ persega ebausaldatav, põhimõttelage See üks va kahe otsaga inimene; Kahe perssegaJäm; kes kahe `keelne inimene on, seda üitse kahe `peaga rebaseks ehk kahe `persega rebaseksVll; `Öeldaks kahe `persega peni ja kahe otsaga sigaHää; kahe keelega inimene räägi paĺlu `teisi inimeisi; mõni mees ka on sihuke kahe otsaga voŕst, räägib ühest asjast `mitmed `moodiPlt; kahele korrale, kahte korda ~ pähe kaks korda, kahel korral kahele `kõrrale `läksiväd `silmad `kinniLüg; kahele korrale peksetasse ne laed (lademed) läbi `vartadegaMuh; kanamuna, mis kahele korrale sünnibEmm; miks sa seda kahele korrale teedRei; panin sõrmed suhu ja vilistasi `kahte `kordaKse; ta oo `kahte `korda kirjutanVar; seal põles `kahte `korda (tulekahjust) Tõs; `kahte `korda oli `aigemaeasAud; `öösse `ärkasin kahele korrale ülesAnn; tä one ärä õõrutud kahele kõrrale läbi; si̬i̬ o `kaste pähä siäl käänud; leimä rehädegä eenäd `kahte pähä ülesiKod; olen `kahte `korda näindSJn; kahes mõttes ebakindel, kahevahel seesäb na kahes mõttes, põle `kindel, mis tehäTõs; kahe silma vahel(e) märkamata, tähele panemata Jättas pooled asjad kahe silma vaheleJäm; Kahe silma vahel ja ninaotsa `varjus Rei; Kahe siĺma vahele `jäämaHää; see asi jäi kahe silma vaheleKei; kaks-kolm mõni, mitu kaks kolm kive, paar kolm munakuVai; kaks kolm tükki oo korralt laudul; kaks kolm kasukast pannasse `selgaMuh; `kahte `kolme `moodi Mar; ma aevastan kaks kolm `korda pärastikuRis; kahe kolmel on siin `lammad Kei; annan tämäle kaks kolm `ku̬u̬ki; tõesed vihud `riśsi `piäle kahelt kolmelt realtKod; kaht lugeda (koos eitusega) sõnatuks jäämisest ei `muista kaht lugedaKuu; akkasivad nied majad põlemaie, `meie ei `õskand siis midagi enamb kaht lugedaLüg; Jäi vaid, et ei osand enam `kahte lugedaRak; Enam ei mõistnud kahte sealjuures üeldaTrm; kaks nägema kaht võimalust arvestama Kalamies juo kaks nägeb, saab [kala] vai jääb `ilma `uobis; `Üeldi `ohkajes, et kaks püümies näge (kas tuleb eluga või upub) Kuu 2. number kaks ei `oska `kirjutada kahtKuu; suur kaks ukse päälKär; üks oli väga ea, kaks oli ea, kolm läks `korda (hinnetest) Mar; üks ja siis on kaksJuu 3. kell kaks ma kahe `järge (kell kaks läbi) tuli `siiaMus; `eŕkan kell kaks `ü̬ü̬siKod Vrdkats