[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

kakkama kakkama, kakata Rei Hää Kõp Trv T Lei, -daʔ V, kakka|me, kaka|te M(-de Krk), -mõ, -dõ San
1. a. tõmbama, rebima, katkuma kud linu veel meres leodadi, siis kakasid nad (kakandid) linakiud kati Rei; ärä kakka kapustit Trv; sulle keida jala `küĺge villane lang, sa `kat́ski ei kakka, kelle tü̬ü̬ ei lää edesi Hel; mine lase [hammas] `väĺlä kakata; kui pind käe ehk jala `sisse läits, siss kakati `väĺlä; ta laśk kaits `rõiva `raasu masinaga kokku, ańd kakata: kakake nüid `lahki - -, aga es kakkava Ran; nigu mõni mari tiratap, nii laits kakkap ärä; näed mul siin lõvva otsan om üits karu, si̬i̬ olna õnne karu, sedä ei `tohtna ärä kakata Nõo; obene `oĺli kabla `katski kakanu Kam; Ta kakass särgi küllest tüki Rõn; kirut́ rohu ja nii jäi ammass kakkamõdõ; ma˽kakka mõnõ puhma `kartold San; kakaśs käe mant arʔ (veskis) Se; kaka kat́ški Lei || ku sul `viina om kotu ja kui om `koskild nigu kakata (vargsi võtta) vai saada midägi, siss - - massap klaas `viina paĺlu Puh || tõse kakanuva `naaru Ote b.  füüsiliselt pingutama, endale liiga tegema Mis sa kakkat sääl; Ärä kakka kõttu ärä Trv; `mõt́lin, et `tu̬u̬bre `tõstmisega olen naba ärä kakanu Ran; ma ole `endä väegä ärä kakanu - -, ole `indäle `aiget tennü Kam; tä kakaśs `hindä är `nõstõh Se; siäh är kakaśs `hińdä Lut ||Tü̬ü̬d kaḱk (lõhkus, murdis) timä `hirmsahe Rõu Vrd kaksama, katkastama, katkuma
2. jooksma, pagema ma kakkasi `kaugel üle mere Hää; nüid kakka eläjidege kate viĺla vahet; Las latse kakkave vällän Trv; pańd kakkama, nii et jala es putu maha Ran; lase mu `sisse, ma sai kotust kakkama pośte käest; siug nakass `endä liigutama, no küll ma siss kakassi minemä sääld mant Nõo; kül‿ta kakaśs mu i̬i̬st San
3. fig andma ega ta `seante `kinni `käege‿i oole, ta kakkass iki vahel ärä kah; temä ometik oma näpu vahelt ei kakka kedägi Krk