[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

kaju n, g kaju, kaeu S(-o Emm Phl) L(-o Rid LäLõ PäPõ) VlPõ(-o KJn Kõp), g kao, kaaoʔ Lei; n, g kaju, kajo M T, p `kaivu Nõo Ote; n, g kao SaId Muh L(kau spor Lä Mih) Rap Pil; in `kaajo Rid Mar(-u)
1. a. kaev pumbiga, vibuga kaju; Kajus on näkk, kajule ei tohi mitte `minna, näkk viib kaju; [merekallas] nii `järsku kut peaks kaju kukkuma Jäm; saju eel iseäranis kajud `kuivavad; vibuga kajust on `kerge vett vötta; karjamal on menes kuhas `loomade joodi kajud Khk; loomad lastasse kajule `jooma `talve; Töi lehma, vöttas kivid, `viskas oma kaeu `sisse, siis ei pidada lehm ära minema Mus; Sauna juures oli meitel vanasti lahtine kaju; puuritud kaju; raiutud kaju ~ raiekaju; Kes liivamaa `sisse kaju tegi, see kudus selle ka kuuse puudega sihest ää Kaa; me `peame oma `lambud kodu kajul pesema Vll; ma liha kaost vett `tooma Jaa; See mees kadus siit kut kerves `kause; Kaju kudumine (vooderdamine) oli `raske töö; Seda tuli ka ede, et va kau `õues `auras, siis tuli ikka `külma; Just kut va põhjatu kaju, `terve ruusi tääve joob korraga äe Pöi; puu salvetsed `pandi `kaole `ümber; kao tahab `rooki Muh; kaeul `panta ark maha ja roog `panta `senna `pεεle kahe argi vahele Emm; Lapsed ei `tohtind mitte kaju `vaata Rei; ma akka seda kao `kaebma; sii põlegi sügävid `kaosid `ühti; kao oo seest kibistud, kibid oo `ümbär kao `pandud; kui kaos vesi aiseb, siis `veska kolm peotäit `soola `kaajo Mar; `kaole pannakse saĺvispuud `peale; kaost saab kibi`rüntsa, `rühka või `rihka `väĺla `võetud Mär; see elma sooneta kao (vähese veega) Kir; kao ääre `tassa täis Lih; Kau all, kaigas pial = kassi sabaalune Han; `kaosid võtma (kaevu kohta määrama); rukis külvati kuiba aeaga: rukis `tuhka, oter oeasse ja kaer kaosse (märga mulda) Mih; meil ei ole kaot; lähme kaod `rookma Tõs; pang kukkus kaeuse; Vinnaga kajust `oĺli `raske vett võtta, nüid oo änamasti võĺliga kajud Tor; isa istub, poeg pistab, tüdar taga tolgendab = kaeu, kook ja [koogu] pakk sääl taga Saa; aas vana kao `kinni Rap; kao oli just rihalse värava ees Pil; Käisin kajul; näkk kajos, ära mine (öeld lapsele) KJn; saana kõrval `oĺli kaju ja pesu künä Vil; läits kajo manu vett `kiskma; linguga (vinnaga) kajo, lingu otsan ku̬u̬k Trv; ma lää kajo `vi̬i̬rde vett `tu̬u̬ma Hel; meil `oĺli vesi õhuksen, me võtime puust konguga kajost vett; mõnel om pööräga kajo; vanast `olli külä pääl kaits kajo Nõo; mi̬i̬ss lahup puid ja tu̬u̬p vett kajost; Kavvede paist kaeoling üle puie Rõn; ümbre kao sourõʔ ura d́u̬u̬skõva Lei b. fig (lahjast õllest, toidust) Tuul on kaju pεεlt Jäm | (tukkujast) sa akkad kaeu `vötma, jεεd tukkuma (ja peaga noogutama) Khk; `Vardad vajusid süle ning emm akkas ka kaju `kaevama Kaa | Tüdruk, sa oled kaju `ääres kusel käind (öeldi luksujale) Pöi | äda ajab ärja `kaose Tõs | εε ae enne vana kaju umpseks kut uus valmis Emm; Vana kaud ei või enne täis sittu, kui uus põle veel `valmis Han; ärä enne vana `kaiu sittu, ku sa uvvest kajost juvva ei oole saanu Krk | sa tia seda vist isigi, kui paelu oo sinu kao kallal köind vett `võtmas, `öetasse `langenud naeste`rahva `kohta PJg; sinu kajost om mitu mi̬i̬st vett `võtnu, sul om pombaga kajo (öeld liiderlikule naisele) Nõo Vrd kaev
2. sügav koht meres `öetse mere kao või mere sońn, see oo `seoke sügav koht, need oo sügavas meres Tõs