kahvma1`kahvmaNõoKodT, `kah́v|meKrk, -maPlv, (ma) kahvi 1. viskama; lööma (välku) mes sä kahvit tost vi̬i̬st põrmandu `pääle; Kas sa ukan, kahvid tõesele vett vasta silmi. Latse saesava vii sehen ja kahviva tõene tõesele vett vasta, sii kahvmine tiib neile suurt lõbuNõo; ku akkanu välk `lü̬ü̬mä ja, tuli `taivast `ju̬u̬skma. nõnda `kahvnu‿t `vi̬i̬mne ku üks oone, kõik põlenuva mahaKodT || kloppima ma vei `vällä kül˽na˽teḱi - - sõ̭ss ma kahve näidPlv 2. pahvima (suitsetamisest) Ärä kahvi kikke `suitsu `sissi, si̬i̬ ti̬i̬p ju köhäKrk Vrdkahvama