[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–32. vihik (a–piiastama)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 3 artiklit

kahvel1 `kahv|el g -li R(n -eli VNg) eP(`kahbel Mih, `kaahvel Khk) Trv Puh, g -le VNg Kul Mär Lih Kse Hää Ris Kos Ann Tür Koe SJn M(kahvel Hls); kahv|õl g -li Khn San; n, g `kahvli Nõo Võn Ote Rõn San(`kahfli) V(`kafli Kan, `kah́vli Plv Se); `kahv|er g -ri Khk Mus Pöi Muh Hag HJn JMd Kad Äks Ksi, -re Vig(n kaher) Aud PJg Tor Ris Rap Juu Jür JMd Ksi VlPõ; kahav|er g -ri Kod; ppl `kahlimi, `kahvrimi Muh
1. söömisvahend eks käsi, `sormed old ned `kahvlid. `kahvli `oltki majaski VNg; `kahvli pää, ruod, `aarad, laba Lüg; voda `kahvliga, ärä `kopraga süö Vai; `linnas süiaste nua ning `kahvliga Jäm; põle seal `kahlimi oln; kus muiste `kahvrimi `olli, piiru pilbas `olli `kahvriks Muh; ega `enni `neoksid nuge ja `kahvlisi olnd Mar; `kahvrel o peä ja arud Vig; `kahvrega tõmmati [paistekakule] ristid `piale PJg; `kahvel on kolme aruga Hää; pualtosinad `kahvlid VJg; kui nuga kukub maha `sü̬ü̬mise ajal, tuleb naesse võõras, kahaver – miässe võõras Kod; süüb väitse `kahvlega Trv; vast es oleki `kahvlid, näpu vahele `võeti Hls; võta, sõge, `luśka vai `kahvliga, me‿sä käpäga võtat Nõo; Käsi oĺl viie haruline `kahvli Urv; olõ õs siss `kahvlit, es `taldrikku Vas; vanast olõ õs õigõʔ `kahvliʔ, sõ̭ss teti `säntseʔ `pilpaʔ, noidegaʔ kastõti kardohkit Räp; `kah́vlil na haroʔ, neĺli harro Se || fig aadama ~ aadama-aegne ~ isaema ~ isaisakahvel käsi, sõrmed [söömisvahendina] siis akketi `aadama `kahvliga `süömä Vai; mul isegi `aadama`aeksed kahavrid Kod; Söö seda, mis kätte saad isaisa kahvlega SJn; esä emä kahvel, si̬i̬ om kige ette kahvel Hls; `aadami `kahvli käis kõege i̬i̬st Rõn; vana aadama `kahvli kuʔ käpägaʔ võtat Rõu
2. kalapüügiriist [kui] `kahvel oless old `paadis, oless saand `aŋŋerjä kätte Vai; `kahvlega soab `lutsu `püida Kos
3. (eseme või asja osana) Esimene `kahvel [jalgrattal] on läbi Pöi; `kahvred ehk toĺlid (paaditullid) Aud
kahvel2 `kahv|el g -li R(n, g -eli VNg, `kahfe|li, -l Vai) Pha Pöi Hi Rid Hää Ris, g -le Emm Käi; kahvel g `kahvle Ran; `kahv|õl g -li Khn; `kahv|er Hlj, g -ri Mus
1. kahvelpurje ülaäärt hoidev puu üks lind vai mis se `kriuksus siel üleval `purje `kahvli pääl; `piisan `kahvel; `plinda `kahvlid `oiavad, et `kliiverpuom ei saa ühele ega `teisele `puole Jõe; `uuemal ajal olid igä nie `kahvliga `seilid, ja `puomiga Kuu; `kahveli `temmati üles VNg; `kahfel `seiso ülemäl nii `puoles `mastis ja all on `puomi Vai; `kahver oiab `rootsli ülemise otsa `püsti. purju `kahver Mus; jäärdid keivad `kahvli `otsas. kui tuul ting, `vεεtakse `jäärtidega `kahvel `piale Pöi; `piikvall käib `kahvle nukkast öles Emm; `jεεrdid on purju `kahvle `külges Käi; Esimene `kahvõl jäeb vahõstaagi taha `kindi Khn; `Kahvli üles `tõmmamiseks on klouvaĺl Hää; purju `kahvel justku ahju ark jooseb maśti `küĺges, kene `küĺges on purjud Ris
2. „puuhark noodavene pära küljes, üle mille jookseb noodaharu“ kahvel `oĺli suurel nooda `vennel peŕä küĺlen `kińni, sääld ju̬u̬sk nooda aru üle vedämise `aigu Ran
*kahvel3 g `kahvli rüsi ajab `hunniku, jää `kahvlid, `kahvad, samate `suured `kuhjad kohe `randa. siis `täüdüs - - kasutada nie `kahvli tagused ärä, et said `tääle (hülgele) ligi `vaanida Kuu Vrd kahv3

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur