kahvatama2kahva|tamaPltTrvRanRäp, -tem(e), da-inf -teKrk; ipf (ta) kahvatõssSan; kauhatammaPlvjärsku midagi tegema; pahvatama tuba kahvatas korraga inimeisi täisPlt; kuulit kos ta (kala) kahvat `kunnigiTrv; vett tulli täüs ku kahvats; visaśs ku kahvat́s vett `kaala; `einu `viskass ku kahvats `seĺgäKrk; karass vette nigu kahvatap; läits kui kahvatap `lummeRan; siss [kalad] läävä˽võrõndikku ku˽kahvatõssSan; sattõ nigu kauhat́Plv || (kangakudumisel, kui niied ja suga „kahisedes“ liiguvad) kangass kahvats kähen; ta viśt niidsetest kahvats; külmäge kahvats, ei anna vahelikut; temäl kahvatejet `kangit ei oleki olluki kudade; `pakline [kangas] ku paks olli, kahvat́s iki; suast ta ei kahvate, suast om parass. suast ei olegi paks, ei tää mikeperäst ta kahvatsKrkVrdkahvama