Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Leitud 5 artiklit
kahv1 kahv g kahva Pöi L(
kahb Mar)
JMd VlPõ eL(
kahu Krk), g -i Hää Saa Hls(
kah́v)
San; n, g kahva Hi Lih Tor SJn Hel Puh; n, g kahvi Saa Hls; n, g kahu Sa Käi,
-o Mus Sim;
kauh g kauha VId1. vähi- või kalapüügiriist Kahvaga korjati suuri kalu võrgu pealt äe Pöi;
kahvaga püietse vähkesi ja kalu ka Aud;
`kahvadega `püitakse `vähka JMd;
kahva on võrgust `tehtud, vitsavõru ja sü̬ü̬k `pantasse `piale SJn;
poisikse püünävä `kahvega `vähju Trv;
õngitsemise kah́v suuŕ ümärike võrk, vaŕs perän Hls;
vähjä lääve `sõrgupidi kahva `sissi Krk;
ku kala tuleva iämulgu manu, siss pillutass kahvaga nu̬u̬ kala iä pääle Nõo;
kahv om vähä püünmise riist San;
kahv om sääne võrgust tettü nigu˽kot́t Kan;
kahva pääle köüdetess kunn, sõ̭ss vähä˽`võtva ästeʔ Urv;
ku vähi tulõ kahva pääle `konna `sü̬ü̬mä, siss nõstat kahva üless Har;
mi˽lääme˽kauhhõga `vähki `püüdmä Plv;
`naati kauhaga ammutamma joʔ [kalu] Se2. kulbi, lusika, piibu jms laiem õõnes osa, kaha piibu pöhi jääb kahu `pöhja Jäm;
koes tubakas `sisse pannasse, see on kahu Khk;
Peigmeistel olid suured `uhked kivi piibud, kahud olid suurde `piltidega puhas Pöi;
neid kahvaga `piipusi pole nüid ka Phl;
`võt́sin lusika kahva täie pudro LNg;
kulbi kahv;
vanal aeal olid kahvaga piibud Mar;
piibu kaho täis tubakad, lusikal on kua kaho, labida kaho täis savi Sim3. oherdi ots kahuga oherdi Ans;
üks on kahuga oherdi ning teine on `keerdudega oherdi Khk;
uherdi kaho Mus;
Möli on suur kahvaga uherdi Emm4. rehapea riha kahu koes piid sees kεivad Khk;
Kahu `tehti saare puust Krj Vrd kaha1,
kahvas2
kahv2 kahv g kahva Ote Rõu(kaho) Se; kah́v, kahu g kahvi Urv; kauh g kauha Räp okaspäitsed varsale `pańti kahv pähä; kahv pandass `naklu täis, märä ei lase ala Ote; kahu `panti varsalõ pähä, sõ̭ss märä es lasõʔ imedäʔ Urv; vasikalõ `pańti kaho `päähä Rõu; lehem `väega hois ja vaśk tükke manu, pannimi kauha `päähä, siss`tsusksiva nuuʔ naglaʔ Räp; `vaśkõlõ pandass tu kahv, kui vasik tüḱiss `lehmä imemä Se
kahv3 kahv g kahva Mus Phl Rid Hää, g `kahva Jõe Kuu; n, g kahva Hi Hää rüsi, kokkukuhjatud jäätükid `Kahvuje tagand on `hülgele hüä ligi `hiilidä Kuu;
toŕm‿o `seiksed kahvad üles ajand Mus;
Lained peksvad jεε kuhja kokku, see ongid kahva Emm;
kevadel ja sügisel on suured kahvad merel Phl;
murrab suured kahvad üles Rid;
mailmatu suured kahvad üles aeanu Hää Vrd kahu1,
kahvakas,
kahvas1,
kahvel3
kahv4 kahv TLä KodT,
-h́v Krk Plv Vas, g kahvi1. hoop; löök; sahmakas ku‿ta tolle kahvi paneb, siss om na koolu;
vihaga mõni kahv üle piha [saunas] Ran;
visassi üte kahvi ku̬u̬ma `vi̬i̬ga Nõo;
ku akkanu välk `lü̬ü̬mä ja - - ku kahvi `annu‿ss maja lännu KodT2. vihmahoog üt́s kah́v `vihma tuĺl;
õigõ˽suurõ kahvi ańd Plv;
üt́s kah́v `vihma sai Vas3. mahv (suitsu) Temä tõmmaś kah mõne kahvi `suitsu Krk Vrd kahvauss
kahv5 kahv g kahvi Urv, g -a Vas kamal ma panõ üte kahvi tävve; `andsõ kahviga Urv; `vot́ku kahvagaʔ Vas