kahrma`kah́r|maVõnV(kahõr-Räp), da-inf `kahriʔ, (ma) kahri; `kahrmõ, da-inf `kaŕhriʔHar 1. ivama perän kahriti ku är oĺl survut; ku kahriti siss `pańti vett inämb; nissõ kah́riUrv; enne vaia `kesvi `raaskõsõ `kaŕhriʔ ku surhteŕri tahat `surhruʔHar; kahriti `kirvõ `kuudagaʔ vai nuiagaʔPlv; `huhmrõh kah́riti; kah́rkõ ar inne; kah́ridõ – surbudõ suurt ku̬u̬rt pessät är `maaha tu `kah́rmisõga, siss pääle nakat `surbmaSe || tutistama ma sinno kahri; kül tä `kahrõ last; min‿min‿ḱul sa saat `kahriʔSeVrdkahvma2 2. halvasti niitma Tääst noʔ määne tü̬ü̬tegijä, tä kah́r õnnõ `hainaVas