kahm2kahmKaa/ill `kahma/ KsiSJnM(kah́mTrv), g kahm|aTrvKrk, -uHlsKrk, g `kahmõRõua. hirmuhoog, judin; kangestus ehmatuse kahm käis läbi inimesestKsi; küĺm kahm käis üle ihu; irmu kah́m Trv; kahm käib ihust läbiPst; nagu kahm olla, nagu `peĺgät; lei kahma ihu `sissi, irm olli; uisa kahm, `uiska näi tulli `seante kahm `pääle; surma man tule kahm; ütsinti surma man om iki kahmKrk; küĺmä `kahmõʔ käävä üle kehäRõub. kahutis; kirmetis Rohu oo ka püsut kahma vettand; Täna oomiku oo alle maas, rohi keik kahmasKaa; õhtult külmä kahm om ilmal sihen; küĺm kahm om ärä minnu, nüid om `loiske vähä vesiTrv || kui nagu suppi `soetasse, et küĺma kahm on juurest äraSJnVrdkahme2