[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

kahisema kahise|ma R(-mma Vai) eP(kahese- Var Pä; -dä Juu) T, -me Hls Krk; kahisõ|m(m)a VId, -mõ San(-me) Krl; da-inf kahista spor T kahinat tekitama; sahisema `einad kahisevatta VNg; `siidi `riided kahisevad Lüg; saba `juokso müöd‿maad ja kahiso Vai; rohi kasub nenda et üsna kahiseb Jäm; räägib nii kahisedes Khk; vesi akkab `keema, juba kahiseb peäle Muh; kahiseb nigu siid Mar; kut́sulesed olid jäl plehitud paberitega kõik, alused olid täis kõik, oh sa päävad, naa mes kahisid Kir; lehed kahesevad puu `otsas Tõs; `vahtrad akkavad ka nönna kahisema Ris; tut́ta täis nõnna et kahises Juu; kaera kisla ommiku `kerkind nõnna et kahiseb Amb; aruein - - sial ei old muud `rohtu kohe olemaski. nesukene kahiseja ulgas VMr; paugu pialt kukkus `alla kui kahises (teder püssikuulist) Lai; vanass pruut́puar läks magama `õlge `sisse ku kahisi Kod; sadab `paergu kui kahiseb. tuli kui kahises Pal; õlle rammu on ää kahisend Plt; lask nõndagu siidi kahisev puha Krk; aena kahiseva all, ei saa magada Puh; kaar kasunu ku kahisno KodT; kõ̭ik makassõ ku˽kahisõss; põrss `rü̬ü̬kse ku˽kahisõss (intensiivsest tegevusest) San; kellä˽ripõndõllõssõ, karva˽kahisõsõʔ = `uibo Räp; leevä siseh agana kahisiv Se || pia kahesemene oli Var; kõrvad kahesevad peas Tor; pää kahisõss, kõrvak˽kahisõsõʔ Se Vrd kahama, kahatama1, kahisama, kähisema