kahanemakaha|nemaeP(-nõmaKhn) T, -nem(e) M, -namaKõpTrvKamRõn(`ka˛anama), -nõm(m)aV(-nõmõKrl) 1. vähenema; alanema (veest) Kalad kohe kahanevad `miedus, kui `kaua `kuival `seisuvad; Kust odad, sield kahanebKuu; liha kahaneb nii väheks – p‿tohiks `tuuagid supi `sisse änamKhk; mered o maha läin, vesi oo ää kahanen; aeg kahaneb ääMuh; noor kasvab ja vana kahanebPhl; õlut kahaneb ää kui sa võtad teda, ega ta `juure kasvaJuu; kahaneb kätte nii ää, et näpud jäävad jägajalleJMd; messä nõnna puru kiädäd liha, kahaneb ja kadub äräKod; kust võets, `sinna `paisuss, kus pannass, säält kahaness = tat́tKrk; vesi om ärä kahanu, ei tiia, kas tulep `rohkemb `vihma vaiRan; tuuĺ kahanõss vähebäss Se || Kasvab ja kahaneb, aga `otsa ei saa = kuu Han; kuu kahaneb tõesess serväss, kasvab tõesessKod; kait́s nädält [kuu] kahaness, kait́s kasvassKrk; [võsa] `niitmine olli vanal kuul, kui kuu kahanassKamVrdkahenema 2. lühemaks jääma kui lüke `lahkeste `panna, siis kangas kahaneb, kui oo ühelt poolt ette läinAud; `õmlesid küĺjed üle servä `kińni, tõene külg kahanes `jälle, oiad küll kõvass `kińni aga ta ike kahaneb, one lühemKod; ku medägi `umblõt, üt́s vi̬i̬ŕ jääss pikkä, tu kahanõss `perrä. üt́s vi̬i̬ŕ nakass kahanõmmaHar