kahkahJõhePeL 1. samuti minugi ema vei ikke `karjatselle muna kahJõh; sipelga patti `tehti kah `aiguse pärastJäm; kui te olete `sirpi näind, siis te tiate akki kahHag; no suppi keedeti kah [heinamaal] Kõp; tule kahHls; sia `ahju kah, pessä neid tuḱke vähä kahKrk; `su̬u̬la `panti kah teräke söömäle `pääleHel; poodin `olli kilu, ma tõi `endäle kahNõo; tule sina kah, lääme katekeisiKam; kae˽sa˽kah, ku illuss omSan; sa olõt jo˽vana miiśs, kasa kah `nu̬u̬ri `poissõ `seĺtsi olõt löönüʔHar; mi˽tan `aŕvssime kah, et ega ta nii ei jääʔPlv; linal omaʔ kukuʔ. lillel oma kah kukuʔRäp 2. (ütluses üleolekut, pahameelt vms tugevdades, rõhutades) kah asjalene!KJn; serände mõni miiss kahRan; oh sa äbemädä jumala`peĺgämädä inimene, sa‿i `peĺgä jumalat kahNõo; mis säänä `hauśmine kutsutass kahRõu 3. (leksikaalse tähenduseta, tugevdab eelnevat sõna) Pia suumulk kord kah kinniTor; mis sa külän kuulid kah; ei jõvva sedä `nääkmist är kullete kah; terekst kahKrk; paĺlu `viĺlä saide kahSan; no˽kasa kah süüä˽tahatHar; kellele ta nood `saie kahPlv; t́erek̀ahLei Vrdka1